Homme näidatakse Ülase12s feministlikku ulmefilmi „Born in Flames”

Teisipäeval, 28. veebruaril kell 19 on sotsiaalkeskuses aadressil Ülase 12 võimalik vaadata Lizzie Bordeni 1983. aasta filmi tuleviku-USAst, kus põrandaalused rühmitused püüavad sotsialistlikus demokraatias lõõmavaid konflikte klaarida.

Teisipäeval, 28. veebruaril kell 19 on sotsiaalkeskuses aadressil Ülase 12 võimalik vaadata Lizzie Bordeni 1983. aasta filmi tuleviku-USAst, kus põrandaalused rühmitused püüavad sotsialistlikus demokraatias lõõmavaid konflikte klaarida.

Kaader filmist

Kaader filmist

Filmitegevus toimub kümme aastat pärast USA ajaloo kõige rahumeelsemat revolutsiooni – sotsiaaldemokraatlikku vabastussõda, kui ühiskonnas lokkab naistevastane vägivald, paljud naised on töötud ning valitsus rõhub oma rahvast. Sugude, rasside ja klasside vahelist ebavõrdsust suurendab tööjõuprogramm, mis tekitab pingeid meeste ja naiste ning valgete ja mustade vahele.

Lugu räägib kahest New Yorgi feministlikust rühmitusest, mille tegevust kajastatakse põrandaaluste raadiote kaudu – Phoenix Radio, mida juhib afroameeriklasest Honey, ning Radio Ragazza, mida juhib valge lesbi Isabel. Kohalikku kogukonda ajendab tegutsema maailmarändurist poliitilise aktivisti Adelaide Norrise arreteerimine, kui ta naaseb oma külaskäigult Lääne-Sahara revolutsiooniliste naiste juurde. Adelaide sureb politsei järelvalve all. Tema surma nimetatakse ametlikult enesetapuks, kuid rühmituste liikmed usuvad, et tegu oli mõrvaga, ning püüavad seda paljastada.

Filmi tegevusliin jälgib ka militaristlikku Naiste Armeed, kes sõidab linnas ringi jalgratastel ja metroos, et kaitsta naisi vägistamise ja ahistamise eest. Armee, Adelaide Norris ja piraatraadiod on FBI agendi uurimise all.

Filmi režissöör Lizzie Borden on narratiivi ehitanud kollaažina uudiste- ja jutusaadetest, fiktiivsetest dokumentaalkaadritest, politseisalvestistest, protestidest ja kohtumistest, strateegia arutamise koosolekutest ning isiklikest hetkedest elus rahutuste ajal.

Üritus on tasuta ning toimub inglise keeles. Vaata lisa Facebookist.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

14 filmi, mis loovad konteksti politseivõimu läbikukkumisele USAs
,
5 min

14 filmi, mis loovad konteksti politseivõimu läbikukkumisele USAs

Alton Sterling ja Philando Castile on järjekordsed nimed, keda me ei tohi kunagi unustada. Nad kaotasid oma elu tingimustes, kus valge inimese saatus oleks olnud teistsugune. Neile juhtumitele järgnenud politseivastane rünnak Dallase meeleavaldusel kogub polariseerunud kajastust meedias…
Võrdsete võimaluste utoopia
Kaljo Põllu „Mälestused” (1968). Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu. EKMi digitaalkogu loal
Kaljo Põllu „Mälestused”, segatehnika, 1968, Eesti Kunstimuuseum
8 min

Võrdsete võimaluste utoopia

Vaatamata paljudele raamatutele ja filmidele matriarhaadi võimalikest rõõmudest ning õudustest oleks nii naistel kui ka meestel põhjust loota, et tulevik on võrdõiguslik.
„I’m So Angry (I Made a Sign)”
Foto: Tijl Akkermans

„I’m So Angry (I Made a Sign)”

Okupatsioonide Muuseumis avatakse homme näitus „I’m So Angry (I Made a Sign)”, mis kõneleb protestijatest ja revolutsionääridest. Inimestest, kes on vihased.
Müürileht