Kaasaegse Kunsti Eesti Keskust asub juhtima Maria Arusoo

Varem Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses projektijuhina töötanud Maria Arusoo võtab nüüdsest üle keskuse senise juhi Johannes Saare ametikohustused.


Varem Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses projektijuhina töötanud Maria Arusoo võtab nüüdsest üle keskuse senise juhi Johannes Saare ametikohustused.

Maria Arusoo
Maria Arusoo

Maria Arusoo on lõpetanud maalikunsti eriala Tartu Ülikoolis, õppinud vabade kunstide teaduskonnas Eesti Kunstiakadeemias ja kaitsnud magistrikraadi kaasaegse kunsti teooria alal Goldsmiths College’is, Londoni Ülikoolis. Lisaks on Maria Arusoo täiendanud end Berliini, Stockholmi ja Oslo kunstikõrgkoolides. Arusoo alustas kunstitöötaja karjääriga Berliinis artist-run galeriiprojektis, aastal 2007 kolis ta Londonisse, kus töötas kunstnik Martin Creedi assistendina. Maria Arusoo on töötanud aastaid vabakutselise kunstnik-kuraatorina. Arusoo on korraldanud kunstimaailma lahkavaid näitusi ja konverentse Tallinnas ja Londonis, pidanud loenguid külalislektorina Eesti Kunstiakadeemias, avaldanud artikleid olulisemates Eesti kunstiväljaannetes ning teinud kaastööd Eesti Rahvusringhäälingule. Viimaseks suuremaks rahvusvaheliseks kuraatorprojektiks oli 2011. aastal näitus „Continuum_the perception Zone” Tallinna Kunstihoones, mis pälvis Kultuurkapitali Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia rahusvahelise kuraatoridebüüdi eest.

2012. aastast töötab Maria Arusoo Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses kuraator-projektijuhina ning 2013. aasta kevadel määrati ta Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni komissariks. Maria Arusoo kuulub Henkel Art Awardi ja Sadolin Art Prize žüriidesse.

KKEK nõukogu koosseisu kuulusid Sirje Helme (esinaine), Rael Artel, Katrin Kivimaa, Andres Kurg ning Kaido Ole. Uue juhiga sõlmitakse leping viieks aastaks.

SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusel on olnud oluline roll ja tähtsus Eesti kunstipildis kaasaegset kunsti modereeriva, esindava ja arendava institutsioonina, mis on vastutanud Eesti nüüdiskunsti rahvusvahelistamise ning promotsiooni eest alates 1993. aastast.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Surmad Veneetsias
Pussy Riot and FEMEN activists stage a protest against Russia’s presence after its absence following the 2022 invasion of Ukraine in front of the Russian pavilion, at the 2026 Art Venice Biennale, in Venice, Italy, Wednesday, May 6, 2026. (AP Photo/Luca Bruno)
7 min

Surmad Veneetsias

Tänavune Veneetsia biennaal on kantud konfliktidest, protestidest ja kohtuga ähvardamisest. Kuidas see kõik juhtus?
Müürilehe peatoimetajana jätkab Aleksander Tsapov
3 min

Müürilehe peatoimetajana jätkab Aleksander Tsapov

Viimased viis aastat Müürilehe peatoimetajana töötanud Aleksander Tsapov sai selles ametis jätkamiseks mandaadi ka järgmiseks kolmeks aastaks. Sel perioodil soovib Tsapov kaasajastada väljaande veebikodu, kasvatada uurivate ja allikapõhiste lugude osakaalu ning panna rohkem rõhku reaktiivsema digisisu loomisele. 
Kus siis lapsed on? Intervjuu Merike Estnaga
,
19 min

Kus siis lapsed on? Intervjuu Merike Estnaga

Müürileht jätkab traditsiooni kohtuda Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindava kunstnikuga vahetult enne avamist, et vestelda seekord nii elust kahe riigi vahel, vanemlusest kui ka kunstist.
Müürileht