Kiirkohting: Veljo Runnel

Juba sel reedel võib Tartu Lodjakoja juurest kostuda kummalist sirinat, serenaadi või  hoopis soleerivat vabavärssi. Bioloog Veljo Runneli korraldatav Linnujämm üritab loodusele loominguliste impulssidega läheneda.

Juba sel reedel võib Tartu Lodjakoja juurest kostuda kummalist sirinat, serenaadi või  hoopis soleerivat vabavärssi. Bioloog Veljo Runneli korraldatav Linnujämm üritab loodusele loominguliste impulssidega läheneda.

Veljo Runnel. Foto: Annabel Runnel

Miks leidsid, et Eestis oleks tarvis korraldada Linnujämmi?

Ma olen ise loodushäältest vaimustuses, olen kakskümmend aastat tegelenud linnulaulude ja muude loodushelide salvestamisega. Selle kõrvalt olen näinud, kuidas looduse helimaailm kõnetab paljusid muusikuid ja sõnakunstnikke, kes mõnikord otseselt seda oma loomingus kasutavad või ka üldiselt saavad oma loometegevuses tuge looduselt. Bioloogina näen ka, et ühiskonnas üldiselt toimub linnastumise varjus loodusest eemaldumine ja eriti ei tunta enda ümber elavaid linde. Esimene Linnujämm oli katsetamine, kuidas need kaks teemat kokku viia – loodusest loometõuke saamine ja loodusharidus. Kuna esimese Linnujämm jättis väga hea tunde nii esinejatele kui publikule, oli ka indu selle formaadiga jätkata.

Kuidas seda sündmust kogeda? 

Ma usun, et loomingu kogemine, tõlgendamine ja saadud elamuse enda ellu laskmine toimub iga inimese enda eripärade järgi ja mingi õpiku või juhendi kirjutamisel erilist mõtet ei oleks. Võib-olla ainult niipalju, et meeled tasub avatud hoida. Muusikute ja sõnakunstnike tõlgendus lindudest võib peituda rütmides, meloodiates, meeleoludes, viidetes inimestele, maastikele, lugudele või ajaloole… Põnevil olek on hea eelsättumus!

Kuna meil on ette antud ka interpreteeritavad linnuliigid, siis teeme iga liigiploki eel väikese tutvustuse helisalvestuste ja kirjelduste näol. See võiks aidata ka kuulajal paremini suhestuda esitatava loominguga, eriti kui muusik või sõnakunstnik on otsustanud oma teoses otseselt viidata linnulaulu rütmile või meloodiale.

Kes tänavu Linnujämmil osalevad?

Muusik ja fantaasiapillide leiutaja Silver Sepp (künnivares); parmupilliaustaja, multiinstrumentalist ja improviseerija Katariin Raska (metskurvits); helilooja, kirjanik, etenduskunstnik ning kriitik Gregor Kulla (pöialpoiss); etenduskunstnik Kirill Havanski, kes viljeleb artistinime kassikontsert all hiphopi  (künnivares); korduvate loop’ide ja segaste metafooride lembene muusik Tiina Tubli (pöialpoiss); Good Sine (koosseisus Paide Teatri näitleja Maria Paiste ja helitehnoloog Rasmus Laks (musträhn)), rändlaulik Jürgen Rooste (varia); kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik Kätlin Kaldma (metskurvits); luuletaja Talvike Mändla (piiritaja), kauaaegne luuletaja ja kirjanik Karl Martin Sinijärv (musträhn); installatsiooni- ja skulptuuriosakonna lõpetanud multidistsiplinaarne kunstnik ja kirjanik Nele Tiidelepp (künnivares).

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Looduskaitsealadel leiavad pelgupaika inimesed
Kaupo Kalda on armastanud alati loodust pildistada, aga droonide tulek mõni aasta tagasi lõi selle kire täie hooga uuesti lõkkele. Droonide pakutav 3D-liikumisruum annab maailma uut viisi kujutamiseks ja nägemiseks fotograafias enneolematud võimalused. Vaata lähemalt: kaupokalda.com
14 min

Looduskaitsealadel leiavad pelgupaika inimesed

Viimastel aastatel on looduskaitse seoses metsaraie, Rail Balticu ja loomade heaolu teemadega avalikkuses taas kõneaineks saanud. Oluline koht looduskaitses on ka kaitsealadel. Vestlusring „Kaitsealade mõte” toimus märtsis kahepäevasel seminaril „Looduskultuuri seminar: kaitsealad”.
Keskkonnakolumn: Puutoopiline tulevik
6 min

Keskkonnakolumn: Puutoopiline tulevik

Miks on nii, et puidu väärindamine tähendab tihti tahumatuid töövõtteid, meeletut energiakulu, nappe teadmisi puidu eri omadustest ning harvesterist maha jäänud kuumaastikku?
Imeline elektroonika 2020: sfääride helid ja masinate uni
14 min

Imeline elektroonika 2020: sfääride helid ja masinate uni

Elektroonilist muusikat ei peata ükski batsill, sestap ilmus selles vallas ka kevadel ja suve hakul mühinal lugusid, EPsid ja albumeid, samal ajal kui enamik kobedamatest popreliisidest lükati sügise poole. Teie ees on väike ülevaade sellest, mis sündis elektroonikas 2020.…
Müürileht