Kraamis räägitakse täna lastepsühholoogiast ja perevägivallast

Täna, 10. mail kell 18 tuleb Kraami külla lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen, et rääkida lastepsühholoogia ja perevägivalla teemal. Loeng on seotud parasjagu Kraamis avatud Jarõna Ilo näitusega „Sa võid mulle rääkida”.

Täna, 10. mail kell 18 tuleb Kraami külla lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen, et rääkida lastepsühholoogia ja perevägivalla teemal. Loeng on seotud parasjagu Kraamis avatud Jarõna Ilo näitusega „Sa võid mulle rääkida”.

Illustratsioon: Jarõna Ilo

Illustratsioon: Jarõna Ilo

Anne Daniel-Karlsen: „Olen Tartus sündinud, üles kasvanud, koolides käinud ning ülikoolis lõpetanud lastearsti eriala. Pärast jaoskonnaarstina mõned aastad töötamist rändasin elama Ameerikasse, Californiasse. Aasta pärast alustasin aga tööd puuetega laste ja nende peredega ja loodud sai ühiste jõupingutustega esimene ravipedagoogiline kool raske ja sügava puudega lastele – Tartu Maarja Kool, mille juhatajaks ma olin. Mõned aastad hiljem leidsime ka Maarjaküla, kus sai alustatud laste suvelaagritega. 1997. aastal viis mind elu Norrasse, kus elasin kokku 12 aastat. Seal omandasin lastepsühhiaatria eriala ning töötasin Lillehammeris psüühiliste probleemidega noortele mõeldud ravikodus. Norrast tagasi tulles alustasin tööd lähisuhtevägivalda kogenud laste ja nende emadega Tähtvere Avatud Naistekeskuses, psüühiliste probleemidega ja autismispektrihäiretega lastele mõeldud koolis Tartu Herbert Masingu Koolis ning Tartu Maarja Tugikeskuses. Minu sooviks on tuua ka Eestisse psüühikahäiretega noortele mõeldud ravikodud ja seal kasutatatav miljööteraapia.”

Loeng toimub Jarõna Ilo näitusel „Sa võid mulle rääkida“, kus on väljas joonistused perevägivallast rääkivast raamatust „Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest” (2015), mille tekstid kirjutas Juhani Püttsepp ning mille andis välja andis välja Tähtvere Avatud Naistekeskus.

Loeng toimub eesti keeles. Facebookis leiad ürituse siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kuidas soorollid on seotud perevägivallaga?
Foto: Iris Kivisalu

Kuidas soorollid on seotud perevägivallaga?

Vägivald ei ole oma emotsioonide üle kontrolli kaotamise akt, vaid omandatud ja harjumuspärane kontrolli saavutamise viis. Selle juured peituvad traditsioonilistes soorollides ja kultuuris levinud vägivalda õigustavates hoiakutes, kirjutab ühiskonnateadlane Kadri Soo ajakirja Sugu:N äsja ilmunud talvenumbris.
Ma armastasin terroristi. Maastikuvaade lähisuhtevägivalla portreteerimisele
Sanna Kartau
7 min

Ma armastasin terroristi. Maastikuvaade lähisuhtevägivalla portreteerimisele

Eesti ajakirjanduses kajastatakse lähisuhtevägivalla problemaatikat tihtipeale emotsionaalsete trilleritena või siis paratamatu ilmastikunähtusena, mis lihtsalt esineb.
Kunstnik elab ebamugavustsoonis. Intervjuu Sirje Rungega
Sirje Runge oma 2003. aasta maali „Suur Armastus” taustal. Foto: Rauno Volmar, Ekspress Meedia
Sirje Runge oma 2003. aasta maali „Suur Armastus” taustal.
10 min

Kunstnik elab ebamugavustsoonis. Intervjuu Sirje Rungega

Sirje Runge on üks väheseid naissoost kunstnikke, kes kuulus 1970ndate Eesti kunsti avangardistide hulka. Ta oli Silvi Virkepuu kõrval ainuke naine, kes osales kuulsal „Harku 75” näitusel. Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Runge praegu enam ei maali: tema looming on võtnud…
Müürileht