Kumu toob ekraanile eluasemekriisist rääkiva filmi

Eluasemehinnad on kerkinud taevasse, sissetulekud mitte. Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide programmis linastub 16. septembril film „Push. Välja tõrjutud”, mis näitab, kuidas suurlinnade põlised elanikud oma kodudest lahkuma sunnitakse.


Eluasemehinnad on kerkinud taevasse, sissetulekud mitte. Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide programmis linastub 16. septembril film „Push. Välja tõrjutud”, mis näitab, kuidas suurlinnade põlised elanikud oma kodudest lahkuma sunnitakse.

Kaader filmist

Ela sa Torontos, Londonis või New Yorgis, igal pool hõivavad arendajad üha uusi kunagi väheväärtustatud piirkondi, ostavad seal kokku maad või kinnisvara ja ehitavad kortereid, mida saavad osta või üürida ainult väga kõrge sissetulekuga inimesed. Kauaaegsed elanikud koos kogukonnatundega tõrjutakse välja – selleks ei peljata ka räpaseid võtteid. Osa luksuslikest korteritest, ka terved majad, jäävadki tühjaks, sest neid ei osteta elamiseks, vaid raha paigutamiseks. Tekkinud on suisa uut sorti majaomanikud – riskifondid, kelle klientideks ei ole üürnikud, vaid investorid.

„Me seisame kriisi lävel. Kes hakkavad meie linnades elama? Kelle jaoks need on?” küsib UNESCO raportöör Leilani Farha, kelle tegevust üha aktuaalsemaks muutuva protsessi dokumenteerimisel film jälgib.

Selle autori, Rootsi dokumentalisti Fredrik Gertteni sõnul pole „gentrifikatsioon” piisavalt krõbe sõna, et toimuvat kirjeldada. „See on ülemaailmne haigus, kui meie kodudest saavad finantsmängude nupud,” on ta oma filmi saateks kirjutanud.

2019. aastal valminud linateos on pälvinud maailmas laialdast vastukaja ja hulga auhindu. Eestis näeb seda esimest korda.

16. septembril kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse linnageograaf Tauri Tuvikene.

Film on inglise, itaalia ja hispaania keeles ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs tasuta.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Airbnb… sa oled tore, aga…
5 min

Airbnb… sa oled tore, aga…

Meie kõige jagamise ühiskonnal on mitmeid boonuseid, laenamise tulemusel ostetakse vähem autosid ja väiksemaid asju, mida võib-olla vaid ühe korra vaja on. Kõiki neid pealtnäha keskkonnasõbralikke tegevusi tasub aga ehk lähemalt vaadata. Uurida, kas oleme endale pähe istutanud mõtte, et see on hea, aga…
Sotsiaalse kihistumise ruumiline lahtirullumine Eestis
8 min

Sotsiaalse kihistumise ruumiline lahtirullumine Eestis

Gentrifikatsiooni selle algses tähenduses tuleb Eestis omandivormi omapärade tõttu ette harva. Selle asemel näeme Kalamajas ja Karlovas sümboolset väljatõrjumist, mis võib tuua tulevikus kaasa ruumilise segregatsiooni rahvuse või sissetuleku alusel.
Mattias Malk: Tehased, väärtused ja tehislik väärtus
Vabaõhuüritus Noblessneris.

Mattias Malk: Tehased, väärtused ja tehislik väärtus

Tallinna populaarseks muutunud endistel tööstusaladel käib võitlus sealsete elanike ja öiste pidutsejate vahel. Müraprobleemi lahendamisele aitaks tulevikus kaasa ühtlaselt heal tasemel avaliku ruumi loomine kogu linnas.
Müürileht