Airbnb… sa oled tore, aga…

Meie kõige jagamise ühiskonnal on mitmeid boonuseid, laenamise tulemusel ostetakse vähem autosid ja väiksemaid asju, mida võib-olla vaid ühe korra vaja on. Kõiki neid pealtnäha keskkonnasõbralikke tegevusi tasub aga ehk lähemalt vaadata. Uurida, kas oleme endale pähe istutanud mõtte, et see on hea, aga tegelikult on asi palju keerulisem.

Teadliku elustiilipoe Slow asutaja Helen Puistaja kirjutab Slow blogis jagamismajandushiiu Airbnb kitsaskohtadest.

Foto: Flickri kasutaja Jörg Schubert (CC BY 2.0)

Meie kõige jagamise ühiskonnal on mitmeid boonuseid, laenamise tulemusel ostetakse vähem autosid ja väiksemaid asju, mida võib-olla vaid ühe korra vaja on. Kõiki neid pealtnäha keskkonnasõbralikke tegevusi tasub aga ehk lähemalt vaadata. Uurida, kas oleme endale pähe istutanud mõtte, et see on hea, aga tegelikult on asi palju keerulisem.

Alustame aga sellega, et jah, ma kasutan neid teenuseid ise ka, targutada aga ikka tahaks. Otsuse, kas neid tasub edasi kasutada, langetab igaüks, mina kaasa arvatud, kirjutise lõpus.

Mõned aastad tagasi käisin sõbrannaga New Yorgis. Ööbisime seal Airbnb kaudu ühes nendest gentrifikatsiooni küüsis olevatest piirkondadest – Greenpoint Brooklynis. Korter oli vana tööstushoone kõrgel korrusel, loft-stiilis, võimalusega katusel kohvi juua ja vaatega Empire State’i hoonele. Lõbusaim mälestus on korteris veel ööbinud neljast sakslasest, keda sai kolmandal päeval ehmatada faktiga, et oskan saksa keelt ja olen kõigest seni räägitust kogu aeg aru saanud. Korteri omanik Lawrence oli igati tore, omas Morrissey tassi ja tema FBs jagatav on siiani üks vähestest, mida viitsin lahti teha.

Ehk siis Airbnb põhimõte on igati tore – saad ööbida seal, kus kohalikud päriselt elavad, nendega kohtuda, avastada piirkondi, kuhu ehk muidu ei satuks, luua tutvust nii korteriomaniku kui teiste ajutiste asukatega. Paraku ei ole aga elu Pop-Tart ja every day is like sunday tassiga kohv päikeselisel katusel.

Õigluse mõttes alustame sellest heast, et Airbnb võimaldab Lawrence’i taolistel korterimanikel (või ka üürnikel) teenida lisaraha, et neid kalleid suurlinna kortereid ülal pidada. Minusugustel turistidel, kes panustaks oma raskelt kogutud raha sihtpunkti üldse kohale jõudmise, elamuste ja hea söögi peale, võimaldab Airbnb aga raha majutuse pealt kokku hoida ja paar kohaliku nõuannet boonusena saada.

Mis on Airbnb suurimad murekohad?

Peamised Airbnb murekohad puudutavadki enam kohalikke kui turiste. Eelkõige neid, kes asja üldse otseselt ei puutu.

Huffington Posti kohaselt kritiseeritakse Airbnbd peamiselt naabruskonna dünaamika muutumise, kinnisvaraturu häirimise ja maksude vältimise pärast. Tihtipeale on konfliktis omandiõiguste ja kohaliku omavalitsuste regulatsioonid.

Vaid tulu saamise eesmärgil ostetud kodud on piiranud kohalike võimalusi ja paisutanud kinnisvaraturgusid suuremates linnades nagu New York ja San Francisco. Kõige kiiremini kasvavat Airbnb üürikategooriat haldavad super hosts’id, moodustades peaaegu 40% Airbnb kogutulust. Kohalikud väidavad, et neid surutakse oma linnaosadest välja kommertskasu jahtivate kinnisvaraomanike poolt.

Paljudes kohtades on puudulikud lühiajalist turistidele kodu rentimist reguleerivad seadused, mille tulemusel on maksekoormus väiksem ja korteriomanikel tasub rentida pigem turistidele kui hädasti kodu vajavatele kohalikele. Kui öö hind on turisti jaoks väike, siis näiteks tudeng ei suudaks kuu peale sellist hinda elamiseks maksta. See regulatsioonide erinevus eri riikides ja linnades võib ka tähendada, et sinu puhkusekodu on tegelikult seadusevastane. Nii näiteks on New Yorgis kohaliku kohtuministri A.G. Schneidermani raporti alusel 72% pakutavaid ööbimisi illegaalsed. New Yorgi kohalik seadus nimelt ei luba rentida tervet kodu Airbnbs alla 30 päeva, kuna see hoiab pikaajalisi rendipindu kohalike jaoks. Vaatamata sellele on suurim kogus alla 30 päeva renditavaid kortereid Airbnbs just New Yorgis. Meil oli jagatud korter, huhh, ei ole kriminaal.

Barcelonas näiteks peavad olema ööbimiskohad litsenseeritud ja linn palkab inspektoreid, kes seda kontrollivad. Üks 600 000 eurone trahv on Airbnble juba kirjutatud. Korteriomanikku võib aga oodata kuni 60 000 eurone trahv. Pariisis võib oma kodu rentida maksimaalselt 120 päevaks aastas, 44% kuulutusi on aga aasta läbi üleval. Ka seal ootab omanikku kuni 100 000 eurone trahv. Ka minu armsaim Berliin on „Anti-Airbnb” seaduse paika pannud. Nimekirja saaks jätkata veel pikalt. Ka Eestis on maksuamet Airbnbga rahulolematu olnud ja nüüd kokkuleppe sõlminud. Lisaks konkreetselt kohalike kodude äravõtmisele on turistid lihtsalt jalus, kolistavad majade koridorides kohvritega ning pidutsevad seal, kus ei peaks.

Turism on paljude riikide ja linnade jaoks peamine leivatooja. Kodude rentimisega hiilitakse aga kõrvale kohalikest ja turismimaksudest. Lisaks aga kannatavad legaalsed majutajad klientide vähesuse käes, mille tulemusel kaotavad töökohad näiteks koristajad, kes ilmselt ei saa endale kodu jagamisega uut teenimisallikat luua. Oma köögiga korteris kiirnuudleid soojendades jätad ka viimata raha kohalikku toidukohta. See aga peaks vähemalt minu arvates olema reisi tähtsaim osa – uued toiduelamused.

Kui nüüd aga rääkida turisti muredest, siis see on ilmselt väga individuaalne ja suuremat osa mitte puudutav. Airbnb tegutsemise käigus on aga neid õuduslugusid ikka pinnale ujunud. Alustades viimasel hetkel koduta jäämisest kuni peidetud kaamerateni välja. Igapäevasemad probleemid on võtmete kättesaamine, nõue koristada enne lahkumist (mida hotellis pole) ja lihtsalt teadmatus, kas renditav kodu ikka vastab piltidel nähtule. Lisaks on järjekindlalt liikumas lugu, et Airbnb kustutab negatiivseid kommentaare, mille tulemusel võib ka sattuda hoopis ootamatusse kodusse ja situatsiooni. Täiesti omaette teema on veel diskrimineerimine.

Kui palju neid raha teenimise eesmärgil oma kodust vanadekottu saadetud vanaemasid tegelikult on, mis kahju külastajad ja korterid saanud ning kui palju sellest kõigest illegaalne on, jääb täies ulatuses teadmatuks. Kindel on aga see, et puhtalt oma mugavuse pärast ei tasuks unustada, et reisimisest võiks kasu saada nii Sina kui ka laiemalt avastatava koha kogukond.

Muideks, mäletad sa veel mis on Couch Surfing? Airbnb tasuta eelkäija, millega ka mina olen ikka mitmed kohad läbi reisinud. Ma olen üsna kindel, et tasuta inimeste majutamiseks ei ole koduta jäänud just väga palju inimesi.

Otsus?

Mulle ausalt öeldes meeldivad hostelid, eelkõige üksi reisides. Kindel, et vastuvõtus on keegi 24h olemas, ühisruumides inimvaatamine, võimalus oma pagas jätta hoiule jne. Airbnbs peatun aga siis, kui meid grupis rohkem ja ühiselt suuremas kodus viibimine mugavam on. Sealjuures siis võimalikult vähe kohalikke häirides.

Ka kõigile teistele soovitan sama, mis üldiselt alati meie eesmärk on – mõtle oma mugavusest veidi kaugemale ja tarbi teenuseid teadlikult.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Sa ei ole üksi – suhtumise nihkest ehk jagamismajandusest Eestis
Telliskivi Jagamismajanduse seminar. Foto: Martin Laidla
Telliskivi Jagamismajanduse seminar.

Sa ei ole üksi – suhtumise nihkest ehk jagamismajandusest Eestis

On olnud palju juttu ringlevast majandusest, biomajandusest, rohemajandusest. Kuid jagamismajandus? Mis see veel on? Mida on vaja jagamismajanduse jätkusuutlikuks ning efektiivseks toimimiseks? Kas jagamismajandus võib tulevikus muuta üldist majandusstruktuuri? Kas riiki võib käsitleda kui ühte suurt jagamismajanduse…
Jagamismajandus astub kapitalismile varbale?
Foto Kihnu memmedest: Joonas Plaan (CC BY 2.0), graafika: Madis Katz

Jagamismajandus astub kapitalismile varbale?

Esmaspäeval Uberit sõites 200 eurot, teisipäeval kodukokana 60 eurot, kolmapäeval veebipõhise õppejõuna 40 eurot, neljapäeval giidina 120 eurot ja reedest puhkama, et oma linnakorter turistidele vabastada (300 eurot!). Kas selline võiks näha välja postkapitalistlik tulevik?
Airbnb sünnilinn uue ruumi otsinguil
Bella Mang. Foto: Yuriy Rzhemovskiy
Bella Mang.
11 min

Airbnb sünnilinn uue ruumi otsinguil

Ruumikitsikus pitsitab maailma suurlinnu. San Francisco näitel on näha, kuidas nutikad lahendused alates kommuuniks muudetud garaažidest ja kohvik-kontoritest kuni kaubikutes elamiseni välja mõjutavad eluasemeturgu ning ruumiplaneerimist. Vajadus paindliku ja multifunktsionaalse avaliku ruumi järele on üha karjuvam.
Müürileht