Homsest, 18. augustist 17. septembrini 2017 peetakse Viljandis esmakordselt kunstifestivali QQ. Kuu aja jooksul täituvad väikelinna galeriid, kohvikud, tänavad, pargid ja viljandlaste kodud erineva loominguga – valikus on visuaalkunst, keskkonnakunst, filmikunst, luule, muusika ja tantsukunst.

Sel ajal oodatakse Viljandisse peale kodumaiste loojate üle 60 kunstniku välismaalt. QQ avab Soome kaasaegse kunsti rühmitus Arteground, kes jääb Viljandisse kaheks nädalaks. Arteground on Viljandis olnud ka paaril eelneval aastal, kuid mitte kunagi nii laiahaardeliselt ja arvukalt. Võtsime sel hilissuvel ja varasügisel mõned Viljandi kultuuripildi kujundajad ette ja küsisime neilt 3 küsimust.

  1. Mida Viljandis ette võtad?
  2. Missugused kultuuriseigad või -tegijad on viimasel ajal jäänud mõtteisse kummitama?
  3. Sel sügisel on meil kohalikud valimised ja kõiki kohalikke huvitab, kellest saab järgmine Viljandi linnapea. Millised omadused peaksid sinu arvates tulevasel linnapeal olema?

Jari Järnström, maalikunstnik

Jari Järnström

  1. Minu isikunäitus avatakse kohvikus Fellin neljapäeval, 24. augustil.
    Olen selle näituse jaoks alustanud maaliseeriat, milles on kombineeritud abstraktne ja figuraalne pildikeel. Taustad maalin akrüültindi, akrüülvärvide ja spreivärvidega ning tööd viimistlen õlivärvidega. Minu teoste teema on inimesed: mehed, naised ja androgüünid. Näituse pealkiri on „Visioonid”, mis viitab mu isiklikele alateadvuslikele nägemustele, kuid annab ka vaatajaile võimalusi oma tõlgendusteks nende enda mõttemaailma peegelduste kaudu. Abstraktsed vormid võivad tihti kutsuda esile mälupilte mingitest endale tuttavatest asjadest.
  2. Olin maikuus kaks nädalat Berliinis kunstnike residentsis ja tutvusin seal tänavakunstiprojektiga „The Haus – Berlin Art Bang”. 165 tähelepanuväärset tänavakunstnikku eri maailma paigust olid teinud kunsti lammutatavasse pangabüroohoonesse. Seoses selle projektiga mõtisklesin (kujutava) kunsti tuleviku ja selle uute eksponeerimiskohtade üle. Mainitud lammutatava maja kunstiprojektiga tutvus kahe kuu jooksul peaaegu 80 000 vaatajat. Näituse The Haus teoseid ei tohtinud pildistada, nii et tõepoolest pidi need n-ö skaneerima teadvusesse, kuhu need jäid „kummitama”. Nüüd on teosed juba ka füüsiliselt kadunud, sest maja lammutustööd on alanud.
  3. Ta peaks olema koostöövõimeline paljude eri valdkondade esindajatega. Soovitatavad omadused oleksid kunstilembus, kultuurihuvi, rahvusvahelisus ning julgus võtta riske uutes ja ka eksperimenteerivates projektides. Tal peaks olema arusaamine sellest, et Viljandil on juba praegu tähelepanuväärne kultuurilinna maine, ning soov ja tahtmine muuta kultuurilinna endisest paremaks ja atraktiivsemaks.

Mikko Hallikainen ja Jari Tuomas Rönkkö, maalikunstnikud

  1. Näitusel „The Shuttle Traders’ Suit-case vol. 2.” on üleval meie joonistused ja maalid. Näituse avamine toimub 25. augustil Amália kohvikus.
  2. Jussi Parviaineni seitsmes tulemine ja Kekkoneni viimased prillid.
  3. Linnapea peaks leidma Armu, vähemasti peaks seda püüdma leida.

Satu Kalliokuusi, maalikunstnik

Satu Kalliokuusi

  1. Valmistun isikunäituseks „Spirit of Nature and other Visions” verandagaleriis, mis paikneb Viljandi kesklinna eramajas aadressil Maramaa 18. Eksponeerin maale, mis on tehtud punase veini ja tindiga. Lisaks kasutan materjalina kasetohtu. Avamisel on meil muusik Kairi Leivoga ühine performance „Tohutud tahud, tahutud tohud”. Peale selle osalen ühe teosega Kondase keskuse Artegroundi veteranide ühisnäitusel.
  2. Veetsin varasuve Tartus, kus otsisime ja vaatasime tänavakunsti. Olen väga rõõmus tänavakunsti arengu üle. Igasuguse kunstilise väljenduse toetamine on kultuuri alal üks tähtsamaid asju ning loodan, et kunstnike töövõimalused paranevad. Praegu olen muuhulgas ka Helsingi Kunstnike Liidu aseesimees ja proovin selle kaudu asju mõjutada. Soovin, et naiskunstnikud, eriti pereinimesed, saaksid rohkem toetust.
  3. Viljandi tulevane linnapea peaks olema tõeliselt huvitatud igasugustest kultuuriga seotud küsimustest. Ta peaks olema kursis eri alade kunstiinimeste tööga ja mõistma, kui oluline on heatasemeline kunsti- ja kultuurielu kogu linnale. Peale muusikasündmuste on Viljandis tähtis säilitada ja arendada kujutava kunstiga seotud tegevusi.

J.K. Ihalainen, luuletaja, tõlkija, kirjastaja ja kosmopoliit

  1. Esitame Koos kunstnik Sándor Vályga lugusid valmivalt plaadilt. Meil on sõnum. Esitus toimub 23. augustil Viljandi raudteejaama perroonil.
  2. Soomes on kultuur mustvalge, otsekui oleksid värvipaletilt värvid maha valgunud.
    Seevastu subkultuuris ja eriti muusikas on värvide kasutus külluslik ja rikas.
  3. Ta võiks olla omamoodi karnevalilik ja peaks andma ruumi noortele nn allumatutele kultuuriinimestele.

Annu Kapulainen, maalikunstnik

  1. Kavandan näitusele „Arteground goes home” installatsiooni nimetusega „Võim”. See koosneb ühest minu maalist ja mõnest kodusisustuses kasutatavast esemest. Avamine toimub ühes Posti tänava korteris 20. augustil.
  2. Minus tekitavad mõtteid võimu kasutamisega seotud probleemid ja seda ka kultuuris laiemalt. Kunstis ei ole kunagi võimalik demokraatiat puhtalt ellu viia ja see sillutab paljudes olukordades teed omavolile.
  3. Hea meer näeb oma tööd kutsumusena ja oskab inimesi tõeliselt kuulata.

Ulla Remes, community– ja keskkonnakunstnik

Ulla Remes

  1. Et Soome tähistab sel ja Eesti järgmisel aastal oma riigi sajandat sünnipäeva, siis kavandasin kaasava ja dialoogse live-art’i teose, mille teostame tänavu Soome lahe lõunakaldal ja tuleval aastal põhjakaldal. Saja küünlaga teos toob ja kannab valgust ning vahendab üksteisele julgustavaid, innustavaid ja õnne soovivaid sõnumeid. Valgusdoominot mängides moodustub koos loodud sõnadest helimaastik, heliinstallatsioon, mida juhib muusik Joona Saraste, kelle olen palunud osalema. Live-art-etendus toimub Viljandi lossivaremetes 25. augustil.
  2. Minu tänavuse kevade on täitnud Helsingis avatud pagulasteemalise näituse Haavaviiva (Haavajoon) ettevalmistus koostöös Mari Arvineni ja varjupaigataotlejatega. Tänapäeva kunstis on minu arvates üha olulisem sotsiaalne sekkumine ja vaikuse kuuldavaks toomine.
    Usun traditsioonilise kunsti kõrval ka kunsti rakenduslikku kasutamist, mõlemad on ühtviisi vajalikud.
  3. Linnapea ametis on oluline laiapõhjaliselt näha ja mõista eri osapooli ning põhjusi ja tagajärgi. Meer peab suutma juhtida linna koostöövalmilt, kuid eesmärgipäraselt, sealjuures austades ajalugu ning suhtudes uutesse ideedesse avatult ja eelarvamustevabalt.

Andris Maračkovskis, keskkonnakunstnik, skulptor

  1. Minu keskkonnakunsti projekti nimi on „Juice” ning see on nähtamatutest asjadest, mis saavad ühel hetkel nähtavaks. Minu tööprotsessi saab Viljandis jälgida 22.–24. augustini.
  2. Hardcore-pungi kontsert 2001. aastal, kus esines ka Läti punkbänd Cita attieksme; vene kirjanik Fjodor Dostojevski; album „Face tat” Zach Hillilt; kunstiprojekt T.E.H.D.A.S Porist Soomes ning inglise kirjaniku George Orwelli romaan „1984”.
  3. Tal peaks olema julgust kaotada ning asju kõrvalt jälgida.

Jan Neva, maalikunstnik

  1. Õli alumiiniumil.
  2. Kultuuri allakäik.
  3. Ta peab olema Raudmees.

Seija Sainio, maalikunstnik

Seija Sainio

1 . Mul on näitus kohvikus Amrita, mille avamine toimub 25. augustil. Tunnetan linnastumist alati muutuva ja mitmekihilisena ning seetõttu ka köitva teemana. Maalin peaasjalikult segatehnikas. Iseloomulikud jooned on kihilisus, kontrastsus ning kogemuslik värvide kasutamine ja tehnikate kombineerimine põnevate lugude ja pindade loomiseks. Minu teosed arenevad kollaažilikeks, sest õhukesed värvi- ja materjalikihid osaliselt paljastavad eelmisi kihte ja osaliselt katavad neid.
2. Tunnetan, et mitmetähenduslikkus on süvenev suundumus alates materjalikasutusest kuni teema ajaliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete kihistumisteni. Ükskõik kus me ka liigume, söödavad eri meediakanalid kõikide meie meelte ette pidevat info-, pildi- ja kujutisevoogu. On huvitav jälgida, mis suunas kujutav kunst liigub ja mida uut on tulekul endise kõrvale ja teisalt ka selle asemele.
3. Ta peaks olema eri inimeste vajadusi arvestav isik, kes hoolib sellest, et kõikidel linlastel läheks hästi. Hea kui tegemist oleks teoka isikuga, kes valdab kultuuriteemat, on koostöövõimeline ja toetab ka uuenduslikke arengueesmärke.

Thomas Nyqvist, maalikunstnik

  1. Kavandan praegu teost, milles olen võtnud lähtepunktiks oma keskkonnas toimuvad muutused: ehitiste tekkimise ja hävimise. Ühisnäituse avamine toimub 18. augustil Linnagaleriis.
  2. Soome kunstielu nn sugulasaretuslikkus.
  3. Linnapealt võiks eeldada avatust ja üldist huvi paljude asjade vastu, loomulikult ka kultuuri puudutavate küsimuste vastu.

Anna-Maija Rissanen, maalikunstnik

  1. Osalen Artegroundi veteranide grupinäitusel, kuhu toon kaasa 30×30 cm maalid, mille kihilises looduseteemalises kujutises tasakaalustuvad tundlikkus ja jõulisus. Näituse avamine toimub 26. augustil Kondase Keskuses. Ühtlasi aitan kaasa Artegroundi alafestivali korralduses.
  2. Viimasel ajal olen reisinud palju nii Euroopas kui ka Hiinas ja omal moel on minus hämmastust tekitanud kunsti üha suurem rakendamine poliitikavankri ette. Kunst on alati peegeldanud ühiskonnas toimuvat, kuid mulle tundub, et kunsti ja kunsti tegemist nähakse endisest poliitilisemana. Olen mitmes riigis pannud tähele, et kunstnikelt oodatakse kunsti kaudu poliitikas seisukoha võtmist nii kahtlustaja ja mõjutaja kui ka võimukandjate väärtuste ja traditsioonide toetaja positsioonilt.
  3. Tean Viljandit kui imepärast kultuurilinna. Seega peaks tulevane linnapea hindama ja julgelt toetama kultuuri mitmekesisust ja erinevaid osalejaid. Meer peaks olema paindlik ja empaatiline ning võimeline vaatama tuleviku väljakutseid kui võimalusi.

Agita Šteinberga, keskkonnakunstnik ja skulptor

Agita Šteinberga

  1. Keskkonnakunsti teosega „Splash”, mis tegeleb looduse nägemisega ning looduse olemusega. Suur hele teos, mis asetatakse loodusse ja tundub olevat asjassepuutumatu, ei sobitu kohta, kindlasti ei tundu looduses loomulik ja looduslik. Teos tõukab inimesi oma ümbrust tähelepanelikumalt jälgima, tegema imelisi tähelepanekuid puude, taimede, vee, kivide ja loodusvärvide kohta. Töötan Viljandi lossimägedes 21.–24. augustil.
    2 . Puitarhitektuur, eriti laiad sillad, metsloomade tsirkuses kasutamise keelustamine Läti võimude poolt, Kolumbia kirjanik Gabriel García Márquez ja Pori kunstnike ühendus T.E.H.D.A.S.
  2. Linnapea peab olema intelligentne ja energiline ning juhiomadustega. Ta peaks armastama loodust, kultuuri ning muidugi inimesi. Loomulikult peab tal olema visiooni arendada linna tervikuna.

Jaakko Rönkkö, graafik, maalikunstnik, keskkonnakunstnik

  1. Artegroundi näitusel esitlen videokokkuvõtet aastate jooksul tehtud seinajoonistustest. Teen ka uue joonistuse Vilma hoone telliskiviseinale kesklinnas (22.–23. august).
  2. Kujutavas kunstis peaks olema rohkem just QQ-festivali taolist koostööd.
  3. Ta peaks olema kulutuurisõbralik, soomesõbralik ja euroopasõbralik.

Tuomo Saali, maalikunstnik

  1. Esitlen näitusel oma uusimasse maaliseeriasse „Matkajad“ kuuluvaid teoseid. Näituse avamine on Linnagaleriis 18. augustil.
  2. Üldiselt jäävad meeldejäävaimad leiud maalikunsti valdkonda. Nimetan Anselm Kieferi ja Adrian Ghenie viimase aja näitusi.
  3. Meelte avatuna hoidmine…

Mika Vesalahti, maalikunstnik

Mika Vesalahti

  1. Olen kavandanud Artegroundi näituse programmi ja kutsunud Soomest osalema eri alade kunstinimesi. Olen olnud Viljandi Linnagalerii näituse kuraator ja osalen selles ka kunstnikuna.
  2. Kunsti pinnapealseks ja otsekui tarbekaubaks muutumine. Kunsti sisemised tähendused ja nende tähtsuse mõistmine on suuresti unustatud ning vaakumi on täitnud majanduslik võim. Selle kohta võib tuua näitena Veneetsias olevad Damien Hirsti teosed, mis uhkeldavad oma proportsioonide ja kallidusega. Positiivsena on jäänud meelde Anselm Kieferi aega, mütoloogiat ja mälu käsitlev suurnäitus Mänttäs asuvas Serlachiuse kunstimuuseumis Soomes, samuti kirjanik Karl Ove Knausgårdi kokku pandud ennenägematuid töid sisaldav Edvard Munchi näitus Oslos. Sügavmõõtmelisi kogemusi tasub otsida!
  3. Vajalikem omadus on oma linna ajaloolise järjepidevuse ja kultuuri mõistmine.

Jarmo Vellonen, skulptor, keskkonnakunstnik

  1. Esitlen Viljandi Pärimusmuusika Aidas installatsiooni „Vision” ning samast tervikteosest arendatud audiovisuaalset teost „Tales from Frontiers”. Videoteoste etendused toimuvad 28. ja 29. augustil.
  2. Riiklikud ja maakondlikud kunstistipendiumid määratakse üha sagedamini projektidele, kus kunstnike professionaalsed oskused on osa sotsiaaltööst ja tervishoiusüsteemist.
  3. Kodulinnast Porvoost vaadates soovin, et sõpruslinna Viljandi tulevasel linnapeal jätkuks tarkust säilitada maaliline linnailme, ta suhtuks soosivalt kultuuriprojektidesse ning kultuuriväärtustesse tervikuna ning tal oleks kindel tahe hoida ja arendada linna elava ja unikaalsena.

Magdalena Åberg, maalikunstnik

  1. Osalen näitusega „Arteground goes home” ühe viljandlase kodus. Maalide ja joonistuste seeria „Rindearsti (rääkimata) lood” on minu viis visualiseerida oma vanaisa, Teise maailmasõja sõjaväearsti lugusid, mida ta kunagi kellelegi ei rääkinud.
  2. Rootslase Erik van Ooijeni essee „Strange meat” (vasakpoolsete soomerootslaste leht Ny Tid 6–7/2017) ning tema blogikirjutised (tekstid rootsi ja inglise keeles) kannibalismist, inimese ja looma erinevusest/sarnasusest ja nende asjade seosest humanistliku/kapitalistliku moraaliga.
  3. Trumpi-laadsusetus, avarapilgulisus, kultuuri tõsiselt võtmine.

Tilen Sepič, Berliinis tegutsev vabakutseline multidistsiplinaarne disainer, Open Source kultuuri eestvedaja

  1. Pean koostööd väga oluliseks, seega loon koos kohalikega pilveinstallatsiooni. See on hea võimalus õppida disainima koos valgusega. Nende pilvede ehitamine on nagu valguse skulptureerimine. Kasutades ja segades sooja ja külma valgust, tekitame loomuliku valguse ja looduslikud valgusefektid. Töötoad toimuvad 14.–15. septembril.
  2. Hetkel huvitab mind kasseti efekti esteetika, näiteks artistid nagu Suzanne Kraft, Internazionale, 1990, William Basinski jms. Kirjandusest Jiddu Krishnamurti filosoofia.
  3. Linnapea võiks rohkem selliseid festivale rahastada.

Lauri Tamm, skulptor

Lauri Tamm

  1. Teen 7. septembril järve ääres tuleskulptuuri. Sel korral on selle tegemine erilisem, sest enne kui ma tööga pihta hakkan, arutame läbi kogu ürituse – muusikavaliku, tantsu, kunstilise kontseptsiooni. Kogu etendus niisiis toimub ühtse meeskonnatööna ja minul on kanda selles meeskonnas skulptori roll.
  2. Praegu on suvi. Ja kultuuri on palju, aga suvisele ajale iseloomulikult on see kergem ja meelelahutuslikum. I Land Sound – fantastiline festival, mis ühendas elektroonilise muusika, looduse ja kunsti. Noorte laulupidu – võimas. Ühendas põlvkondi, muusikat ja rahvast. Arvamustõmblemine peale noorte laulupidu – mõnda asja võiks lihtsalt südamest teha ja jätta igasugused arvamusliidrid tähelepanuta. Ultima Thule, Positivus – kummitab sellepärast, et pole seal kunagi käinud, aga räägitakse, et hakkab alla käima. Lisakummitus on see, et keegi varastas puukuninga kuju ja pani selle bussipeatusesse – maavillane eesti kultuuritus uues mõõtmes.
  3. Ta kindlasti ei taha teha Viljandist Tallinna, ta kindlasti teab, mis on rikka linna ja mõnusa elukeskonnaga linna vahe. Ja eelistab mõnusat elukeskkonda viie rikkama linna hulka jõudmisele. Ta kindlasti peab Viljandi väärtuseks rohelusse uppuvat kultuuriküllast provintsi. Ta kindlasti ei ole viimase vindini etnokampsun, vaid vaatab asju ka praktilisema nurga pealt. Ta kindlasti teab, et tegelikult ei ole Eestis igal pool tasuta wifit, mis on mingit liiki inimõigus, nagu rääkis Taavi Rõivas Ameerika tele-show’s, kuid ta peab info lihtsat kättesaadavust ja tasuta wifi võimalust linnakeskkonnas oluliseks.

Ott Aardam, Ugala teatri kunstiline juht

  1. Meil on tulemas septembri keskel teatris kaks esietendust: „Primavera Paunveres” ja „Nagu Soomes, aga veel parem”. Esimene on koostöö TÜ VKA-ga, lavastaja on Sasha Pepeljajev. See on meil siis kolmas hooaeg, mis Lutsuga alguse saab. Kui need kolm avalavastust ritta seada, ma arvan, et siis saab ühe päris eriilmelise jada. Lavastuse „Nagu Soomes, aga veel parem” lavastusmeeskond koosneb Läti kunstnikest, lavastaja, dramaturg, kunstnik ja helilooja kõik on Läti noorema põlvkonna põnevad loojad. Mulle isiklikult tundub see üks viimase aja põnevamaid lavastusprotsesse, mida olen kõrvalt näinud.
  2. Joose Keskitalo kontsert vs „Nurjatu saar” Saaremaa Ooperipäevadel.
  3. Linnapea peaks olema isiksus, kes kultuurimaastikul orienteerub ja ei pea kuluuri n-ö pehmeks teiseseks väärtuseks.

Nina-Maria Oförsagd, meediakunstnik

Nina-Maria Oförsagd

1.Teoses „City Mirage” ühenduvad videojadadena mitu linna Euroopast kuni Kaug-Idani ning tänavatel kulgevad Doonau jõe liikumist meenutavad inimvood. Videote valmistamisse on kaasatud elav improvisatsioon, muusika ja performance.
„City Mirage’i” etendused toimuvad 18. ja 19. augustil kesklinna majade vahel ja Kondase Keskuses.
2. Olen mõelnud selle üle, kuidas ja mil viisil peegelduvad kunstis maailmas toimuvad ebameeldivad asjad. Olen ka uurinud enne meid tegutsenud kunstnike väljendusviise ja nende keskkonda, ka nende koostegemisi – vahest olen otsinud neist lohutust praegusesse aega. Loodan, et võiksime rohkem jagada ja üheskoos tegutseda.
3. Hea linnapea oskab kuulata ja julgeb esitada küsimusi. Ta avalikustab oma visioonid ka linlastele ja kuulab linna ja selle teenuste mitmekülgsema arendamise huvides eri arvamusi, hoolimata sellest, missugusest allikast need tulevad. Kindlasti pöörab ta tähelepanu keskkonna parandamisele.

Tyko Elo, maalikunstnik, graafik, skulptor

  1. Maalinäituse „SUUREMALT, PAKSEMALT, KIIREMINI” avamine toimub 22. augustil Viljandi Spordihoones.
    Silikoon-akrüülmassiga maalimine paksult on „koormav” tegevus – või vähemasti see paistab sedamoodi. Vaatajas tekib illusioon, et töö on tundlik ning samal ajal ebakindel ja äärmuslik. Niisugune on ka tippsport.
    Maali nikerdamine on nagu võitluskunst. Minu Viljandi Spordihoones eksponeeritavad tööd keskenduvad spordile ja vaprusele. Soomekeelne sõna urheilu on eriline ja sellele keelele ainuomane, sest paljudes muudes keeltes on kasutusel ühine sõna sport. Ja sarnase tüvega sõna urhea märgib vaprust.
  2. Kultuur on tõusmas oma õiguspärasesse staatusse, millest ollakse huvitatud, kuid mida ka veidi kadestatakse.
  3. Kõikide inimeste elu teeks õnnelikumaks avatud mõtlemine.

Esilehel Viljandi Kunstikuu logo. Autor: Martin Eelma / Tuumik Stuudio