L Steelo – Tallinna kõrgeimal mäel (Priisle Records, 2020)

Linnamäe tee on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Kuristiku ja Priisle asumis. See Vikipeediast kopeeritud lause on L Steelo (Linnamäe Steelo) esimese kauamängiva „Tallinna kõrgeimal mäel” kontekstis päris tähtis – L Steelo elab ja hingab Lasnamäed.

Linnamäe tee on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Kuristiku ja Priisle asumis. See Vikipeediast kopeeritud lause on L Steelo (Linnamäe Steelo) esimese kauamängiva „Tallinna kõrgeimal mäel” kontekstis päris tähtis – L Steelo elab ja hingab Lasnamäed.

★★★☆☆

Lokaalsus on räpikultuuris kandev jõud. Kes on oma eluaja jooksul vähemalt korra näiteks Mobb Deepi või D.I.T.C. (Diggin’ in the Crates Crew) muusikaga kokku puutunud, teab, kui suurt rolli mängisid Bronxi, Queensi ja Brooklyni igapäev 90ndate idaranniku saundi kujunemisel. L Steelo muusika üritab mugandada seda esteetikat kohaliku meele ja keele jaoks ning annab oma parima, veenmaks kuulajaid, et need kolm New Yorgi linnaosa on tunnetuslikult Tallinna magalarajoonidega sarnasemad, kui esialgu arvata võiks.

Lasnamäe tänavate iseärasustest, öösiti ringiuitamisest või pommide (grafiti) tegemisest räppides on emsiid B.A.N.I ja TA kahtlemata omas elemendis. Albumi kaks tipphetke – „Markeri tint”, ood grafitikultuurile, ja narkomaani igapäeva kirjeldav „Narkar” – maalivad ilmekalt pilte ümbritsevast, kus ilus ja kole eksisteerivad samal ajal. Atmosfääri aitavad luua Otto Suitsu, Stasi ja Slini boom bap’i stiilis taustad, mis täiendavad albumi eesmärki kõlada natuke nagu uuema aja „The Infamous” või „Lifestylez ov da Poor & Dangerous” ehk isegi liigagi edukalt.

„Tallinna kõrgeimal mäel” on žanri ja presentatsiooni poolest nišitoode, kuid sarnaselt Mati Undi romaaniga „Sügisball” on sellel dimensioone, mida võib pidada universaalseteks tingimusel, et oled kunagi ühel mäel elanud.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Korgiklann – Kadriorgia  (Pudru Kuul, 2018)

Korgiklann – Kadriorgia (Pudru Kuul, 2018)

Käesoleva aasta räpialbumite arvustuste juurde kuulub kohustuslikus korras ebamäärane võrdlus nubluga, kes avas laiale avalikkusele teadaolevalt ainuisikuliselt eesti SoundCloudi räpi väravad. Kuigi Korgiklann tegutseb žanriliselt samal mänguväljakul, on „Kadriorgia” sisult pigem A-Rühma „Laulmata jäänud laulud” kui „Mina ka” või „Öölaps”.
Clicherik & Mäx – Häng (Mindnote, 2019)

Clicherik & Mäx – Häng (Mindnote, 2019)

Kui teil on käed ripakil, siis soovitan need ruttu üles tõsta ja alla anda, sest teid on ründamas „karm” räpiduo Clicherik & Mäx, kes tulistavad teid burgerite ja ketšupiga.
EiK – EiK (TIKS, 2020)

EiK – EiK (TIKS, 2020)

Kuulan EiKi uut albumit korduse peal hilisõhtuses Karlovas jalutades. Sume rütm ja poeetilised sõnad viivad mind uitama uutesse kohtadesse nii tänavail kui ka emotsioonides.
★★★★★
EiK paistab silma unikaalse stiiliga – poeetika ja räpi kooslus mitmekülgsete instrumentaalide taustal on andnud artistile omanäolise platvormi.
Kahtlemata ei saa jätta…
Müürileht