Korgiklann – Kadriorgia (Pudru Kuul, 2018)

Käesoleva aasta räpialbumite arvustuste juurde kuulub kohustuslikus korras ebamäärane võrdlus nubluga, kes avas laiale avalikkusele teadaolevalt ainuisikuliselt eesti SoundCloudi räpi väravad.

Käesoleva aasta räpialbumite arvustuste juurde kuulub kohustuslikus korras ebamäärane võrdlus nubluga, kes avas laiale avalikkusele teadaolevalt ainuisikuliselt eesti SoundCloudi räpi väravad.

Kuigi Korgiklann tegutseb žanriliselt samal mänguväljakul, on „Kadriorgia” sisult pigem A-Rühma „Laulmata jäänud laulud”, Loogiliste Poiste „Musklis mässaja LP otsib hantlinärijat” või Rullnokkade „Ruulib täiega” kui „Mina ka” või „Öölaps”.

Kadriorgia nime all mäletab vanem generatsioon Kadrioru lossis natuke rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud koosviibimisi, mille korraldamise eest vastutasid tolleaegse presidendi Arnold Rüütli lapselapsed. Meedias „Kadriorgiaks” ristitud skandaal taaselustatakse sama pealkirja kandval 11-loolisel kassetil, mis, nagu kõnealused peodki, näib olevat motiveeritud tahtest teha midagi provokatiivset ja keelatut.

„Kadriorgia” sisu ja formaat (kassett) annavad algusest peale mõista, et produkt oli sünnist saati suunatud kitsale ringkonnale: „Nikupidu Toompeal”, PlayStation 2 avamenüü helidest sämpeldatud „Licid” või dancehall’i sugemetega „Invaliid (käru-rattad-ragisevad)” kõnnivad väga kitsal joonel objektiivselt hea muusika ja meelelahutusliku prügi vahel.

Ometigi on „Kadriorgia” liiga hüpnotiseeriv, räige ja mitmetahuline, et seda mitte soovitada. Niivõrd kontrakultuurilist kunsti leidub kohalikul muusikamaastikul häbiväärselt vähe. Korgiklanni lugudest kumab lisaks nooruslikule uljusele läbi ka kamaluga originaalsust, mis mõjub SoundCloudi räpi kui peamiselt trende matkiva žanri puhul igati värskelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Musta Q pärand ja homeless couture – mis toimub eesti räpiskeenel?
8 min

Musta Q pärand ja homeless couture – mis toimub eesti räpiskeenel?

Mõned Maarjamaa räpparid on laiad teksad ja pusad ülikondade vastu vahetanud, teised räpivad 90ndate vaimus kasuaalsest laaberdamisest või korjavad inspiratsiooni internetimeemidest.
Superstar & Star – Mastermind EP (Pudru Kuul, 2018)

Superstar & Star – Mastermind EP (Pudru Kuul, 2018)

Ma ei mäleta oma lapsepõlvest palju, aga üsna selgelt on meeles, et minu päeva tipphetk oli tavaliselt see, kui ma klaasistunud pilgul mööda tuba ringi tammusin ja erinevate persoonidena eredaid elusid elasin.
Regret ‎– Gentlemen Only (Serious Serious, 2018)

Regret ‎– Gentlemen Only (Serious Serious, 2018)

Popmuusikale iseloomulike omaduste – steriilsus, materialism, staarikultuur – dekonstrueerimisest on kasvamas omaette liikumine. Ühel poolel seisavad sellised kollektiivid nagu PC Music, kes muundavad mainitud stereotüüpe plastiks. Teisel pool mõttelist piiri tegutsevad aga artistid nagu Regret.
Müürileht