Filmimaailm viibib praegu Denis Villeneuve’i visuaalse meistriteose „Blade Runner 2049” lummuses, ent soome impromuusik Tatu Rönkkö ja taani nüüdis-indie bändi Efterklang liikmed paistavad olevat truud originaalile.

Liima verivärske album kannab pealkirja „1982” ja olgu see juhus või mitte, aga just sel aastal tõi Ridley Scott vaatajateni düstoopilise ulmefilmi „Blade Runner” ning mööda tulevikumaailma replikante taga ajav Rick Deckard ilmutab end vaimusilmas ka seda kauamängivat kuulates.

Vaatamata pealkirjale ei ole tegemist retroromantikaga. Liima ei kõla oma teisel kauamängival sugugi nagu 80ndad ega ka mitte sellele järgnenud kümnendid. Koostöös ansambli Grizzly Bear instrumentaalvõluri Chris Tayloriga sündinud plaadil on varasemad metalsed rokirifid asendunud neoonsete sündikäikudega. Avaträkiga „1982” luuakse dramaatilisus, mida vokalisti Casper Clauseni mõtisklused hoiavad pingsalt üleval kaheksa loo vältel. „Life is dangerous”, „all the world is coming down now” ja „cause we’re all going to die” on vaid mõned fraasid, mida muusik mööda seda veidike kõledat ja hämarat rada sulle kõrvu poetab.

Nagu „Blade Runneril”, on ka plaadil „1982” n-ö mitu lõppu. Viimaseks palaks on märgitud „My Mind Is Yours” pikkusega 3:23, ent reaalsuses kestab see pea veerand tundi ja seda mitte plaadi valmistaja hooletusest. Liima seekordne lugu ei lõppe üldsegi nii mängleval noodil, kui esmapilgul paistab – järgneb seitse minutit vaikust ning seejärel kõlab salajane ja tegelik lõpuakord.