LLL – HELLLINN VOLUME 1 (Star Creature, 2026) 

Nikolajevi ja Denzeli uus EP „HELLLINN VOLUME 1” viib kuulaja unenäolisesse tunnelisse, kus pidu ei paista lõppevat. Ainsaks väljapääsuks on tulede põlema panemine. 

Nikolajevi ja Denzeli uus EP „HELLLINN VOLUME 1” viib kuulaja unenäolisesse tunnelisse, kus pidu ei paista lõppevat. Ainsaks väljapääsuks on tulede põlema panemine. 

★★★☆☆

Plaat kulgeb kuskil Chicago ja outsider house’i aladel, kuhu on sisse segatud ka käputäis electro’t ja skandinaaviapärast industriaalvaibi. Tegu pole aga tavalise house’i-põksuga, vaid artistid on žanripiiridega eksperimenteerinud ja seganud kokku eri esteetikaid. 

Helidisain on industriaalsusest tulenevalt lärmakas ja toores, mistõttu võib plaadi lõpuks tunda ülekoormatust. See pole otseselt halb, aga jääb siiski mõneks ajaks pitsitama. Lood mõjuvad hüpnootiliselt ning tekib tunne, nagu iga järgnev lugu võiks plaadile mõne vindi juurde keerata. Neid vinte keeratakse peale küll sündisignaalidele ja lugude tempole, kuid sellega asi ka piirdub ja suuremat sorti muutust muusikasse sisse ei tule. Acid’i sünti oleks kohati võinud isegi vähemaks tõmmata, kuna see mõjus veidi segavalt või üleolevalt. Samas see ilmselt käibki plaadi esteetika ja toorusega kokku. Lugude tempo oli aga meeldivalt vahelduv ja irooniliste pealkirjadega pandi iga loo puhul täppi.

Kui plaati esimest korda süvenenult otsast lõpuni kuulata, mõjub see väljakutsuvana. Suhu tekib unenäolise rännaku maik – nagu oleks vastu hommikut Balta tagatoas transiseisundis. Ent kuigi plaadil olevad lood on kuulatavad, on need tõenäoliselt ka sama kiirelt unustatavad – pikemaajalist emotsiooni plaat ei sütitanud, vaid jättis selles pigem veidi soovida. Usun sellegipoolest, et house’i-inimestele võiks plaat rohkem huvi pakkuda, kuna tegu pole tavapärase õõtsumismussiga ning säärast loomingut ei avaldata kodumaal eriti tihti.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Oumeen – Näitus (2026)

Oumeen – Näitus (2026)

„Telekas sisse, „Nurgakivi” juba käib!” teavitab Timo Tiivas alias Oumeen tänavu septembris ilmunud albumil „Näitus”. Nostalgilist 2000. aastate telekavahtimise atmosfääri albumi kõlapilt esile ka kutsub, silme ette kangastuvad välismaised noortesaated ning relvituks tegevalt cool’id reklaamid. Oumeeni garaažirokilik toon on soe, hooletu ja elav. Ning hirmus…
Luurel Varas – Prom Song (Joga Donk, 2026)

Luurel Varas – Prom Song (Joga Donk, 2026)

Nagu ka muidu, on seda lühialbumit keeruline žanriliselt ühte kasti panna, kuid on ilmne, et selle reliisiga tahab Luurel Varas tabada tantsupõrandat.
★★★☆☆
Luurel Varas õnnistab meid tänavu juba kolmanda plaadiga. Aasta algul pani ta välja EP „Crank” ja suvel väljastas ta oma kaheksanda(!)…
Mamu Thao – Mamu Thao EP(2026)

Mamu Thao – Mamu Thao EP(2026)

Üldiselt ajavad liiga osavad ja haritud muusikud mind närvi. Mis te eputate siin, minge tehke oma osavat ja haritud muusikat kuskil pimedas toas teki all, mitte minu laste ees! Mamu Thao puhul aga ei teki mul kiusatust neid silma-kõrva alt ära kupatada, mängigu nad…
Müürileht