Tõekspidamistest ja purunenud nõudest luuletab Kristel Algvere.

Illustratsioon: Ann Pajuväli

KÕIK ON KORRAS

Meil on kõik korras. Ostame
Biomarketist süüa, dr Hauschka jagab
kosmeetikanippe ja meeleolu loob
Weleda dušigeel metsiku roosiga.
Oleme vahetanud kõik oma endised
tõekspidamised uute vastu, 100%.

Eesmärk on pöörata oma sisemine
pööris vastassuunda pöörlema –
nii nagu see on inimestes Saksamaal.
Me joonistame paha tuju paberile,
võtame mingit värvi pliiatsi ja värvime
ära terved leheküljed, kriipsa-kraapsa.

Meil on kõik korras. Käime koolitustel,
siin- ja sealpool piire, loeme hoolega.
Aga ikka: räägi ruttu, mul ei ole aega;
oleme küll lähisugulased, aga tead,
ma ei taha sind praegu kuulata. Üldse.
Mul on väga tähtsad asjad käsil!!!

Eraelu ja sõprussuhteid praktiliselt ei ole,
aga see tähendabki, et kõik on korras.

**

LAPSEPÕLVE LENDAVAD TALDRIKUD

Ema andis meile kätte virna vanu taldrikuid,
et me need prügimäele viiksime, viisakalt
ära peidaksime. Prügimägi oli kempsu taga
kaskede ja toomingate vahel. Sinna oldi juba
mitu sugupõlve prügi viidud. Ajatagune asi.

Hetkeks kaalusime taldrikute matmist, aga
kui esimene taldrik oli lendu läinud – klirdi!
vastu kaske kildudeks –, ei takistanud meid miski.

Viskasime kõik taldrikud lendu ja puruks.
Lunisime veel köögist mõned väga väikse
mõra või kriimuga taldrikud lisaks, mida ema
oli mõelnud veel kasutuses hoida, ja klirdi!
lendasid need prügimäele kildudeks, ojee!

**

KOHTUMINE

Kohtumisi ühisköögis on igasuguseid,
tere, kuidas päev on läinud, pole viga.
Istume ja räägime mitmeid tunde kõigest;
koorime kartuleid, puistame riisi, tatart
keevasse vette; elektripliidil podiseb alati
midagi. Ükskord keesid kõrvuti mooncup
ja kalasupp. Oli see vast kohtumine.

Kristel Algvere on Tartu Ülikooli esimese kursuse teoloog, varem õppinud samas koolis eesti keelt ja kirjandust. Töötanud erinevates õppeasutustes eesti keele õpetajana, samal ajal kirjutanud ise ka üht-teist. 2017. aasta detsembris ilmus tema debüütluulekogu „Merehurmarohi”.