Müürilehe Ida-Euroopa numbris luuletab Sarajevost pärit Saša Skenderija, kelle read on bosnia keelest tõlkinud Rauno Alliksaar.

Illustratsioon: Ann Pajuväli

Piltpostkaart

Mürsutule ja püssirohu välklambid on
kaadrisse püüdnud öise Sarajevo panoraami.
Siluettide mäng, milles vaid pilgu inerts
tajub endisaegseid vorme (kutsub esile pildi
vilkuvaist linnatuledest, neoonoranžidest
kanjoneist, õhtustest autotuledest,
mis ülesäritatud postkaardifotodel
näivad fluorestseeruvate madudena).

Ent vaid sellel piltpostkaardil
on tõeliselt võimalik tabada aja kulgu
sääraselt, et linn näib ujuvat
kõige kaduva vahemängus,
asjade möödapääsmatus lähenemises
oma tumedale vastaspoolele,
mu pilvelõhkuja hõljub,
linn hõljub,
meie hõljume,
minagi hõljun.

Saša Skenderija (snd 1968) on bosnia-ameerika luuletaja, kes elab praegu Prahas. Ta lõpetas 91. aastal Sarajevo ülikooli, misjärel – ja küllap inspireeritult Sarajevo piiramisest – ta põgeneski Prahasse, kus kaitses muuhulgas infoteaduste doktorikraadi. Vahepealsesse aega jääb 10-aastane põige New Yorki. Tema töid saab lugeda siit.