Unustage pohmell, halb uni ja toidumürgitus. Maiduk Lifecoach on oma festivalivitsad kätte saanud ja jagab aastate jooksul täienenud tööriistakasti suvesündmuste võimalikult valutult nautimiseks.
Alustuseks, palun võta kaasa telk, mitte ära mõtle, et oled nii vaba hing, et võid magada kus tahes. Viimane kord magasin näoga vastu mulda, mitmel festivalil, mitmel puhul. Pärast oli keha pikalt kange. Ühesõnaga, palun ära maga maas. See ei ole sulle hea. Kui mõtled, et oled terve festari aja üleval, siis usu, et tõenäoliselt see ei tule välja. Telgi kokkupanemine on palju lihtsam kui proovida lõdisevana sõbra autosse magama minna ja teada saada, et seal juba magab kaks inimest. Kui jutt juba telkidele läks, siis tuletan meelde, et sa läksid sinna muusikat nautima. Ehk ära unusta ennast telklasse hängima, hoia kava enam-vähem meeles ja mine kuulama, kas või vahepeal.
Järgmine nõuanne on midagi sellist, mis mul endal alati välja ei tule, aga soovitan teil tarbida alkoholi mõõdukalt. Sa ei saa kogeda festivalimelu, kui sa seda ei mäleta. Hea nipp on järgmisel päeval pohmakas läbi elada, mitte kohe hommikul peaparandusega alustada. Kui oled see vend, keda huvitavad muud mõnuained, siis varu need ette ära. Kui oled aga spontaanne hing ega ole sellega tegelenud, oleks mõistlik varakult leppida ja õlut nautida, ei ole mõtet kogu oma festarit hangeldamise peale kulutada ja siis tühjade kätega jääda. Uni on ka tore.
Telgi kokkupanemine on palju lihtsam kui proovida lõdisevana sõbra autosse magama minna ja teada saada, et seal juba magab kaks inimest.
Varu reaalselt ainult nii palju toitu, kui sul päriselt kulub. Ei ole vaja osta nädala varu. Mina olen seda meelt, et festivalitoit võib olla vabalt askeetlik. Näiteks pasteedituutu + sai + konserv. Sellest piisab, peaasi et kõhtu varju saad. Kindlasti ei soovita ma sul süüa festivali ajal või vahetult enne seda kahtlast kohalikku toitu. Common sense peaks sind siinkohal aitama. Mustamisest hoidumiseks ma nimesid ei nimeta, aga ühes kohas toonitas mu sõbranna, et ärgu nad pitsale kastet pangu. „Pitsameistrid” said valesti aru, silmas ei peetud mitte seda kastet!!! (jah, nad panid pitsale eraldi kastet), mille nad pitsale otse peale sirtsutasid, vaid jätsid pitsa ilma tomatipastata. Seal ta siis oli, kastis enda tomatipastata pitsat ketšupisse. Ise sõin ka seal „restos”. Sain väga rämedad gaasid, surmava lõhnaga, ja haisesin pärast teist päeva sellesamuse peeru järele. Teine kord läks hullemini, võtsin rooga enne festarile jõudmist ja sain toidumürgituse. Olin festivalil higine, silme eest virvendas ja lähim WC oli telgist ca 500 meetri kaugusel. Seal olid juba esimese päeva õhtuks kõik ääred täis tehtud. Lihtsam oli telgi kõrval pepu kaudu pissida.
Nüüd on see koht, kus reaalsus hakkab koputama. Kuidas saada raha? Tuleb tööle minna! Tegelt saab ka piiratud eelarvega hakkama. Või saab olla esineja – sellisel juhul peaks festival sulle suht tasuta olema, kui just bäkkari jooke ühe päevaga ära ei lõpetata. Võid ka esineja tiimis olla, siis peaks samad reeglid kehtima. Aga kui pole kumbagi luksust? Ei jää midagi üle. Pead endale lapiku viina püksi peitma ja telklas komboga sai + pasteet läbi ajama. Muud polegi, naudi melu ja unusta ära, et sa vaene oled. Väliüritustel saab alati ka sisse luurata, aga seda ma ei soovitaks, festarite korraldamine on raske töö. Nüüd peaks tulema koht, kus ma soovitaks vabatahtlikuks hakata, aga siis juhtub see, et oled festivalil tööl. Tasuta… Veel soovitaks esmaspäeva töölt vabaks võtta, kui vähegi saab. Jääb veidi aega taastumiseks.
Mina olen seda meelt, et festivalitoit võib olla vabalt askeetlik. Näiteks pasteedituutu + sai + konserv.
Ühest küljest tahaks öelda, et käige ainult nendel festaritel, mis minu arust huvitavad on, aga siis sa piirdudki ainult selle üritusega, mille nime lõppu on „saund” kirjutatud, ja punnitad kõigest väest, et olla erilisim. Tegelt müttad oma tutikate tossudega sopa sees nagu iga teine. Seega, et saada laiem pilt, külasta värskemaid asju, nagu Rakvere Funkfest. Selleks et tunda juba juurdunud festari tunnet, mine Viljandi folgile, ja selleks et olla mega hip, mine Mägede Häälele, Kukemurule või Sõrule. Samas olen olnud ka Weekend Festivali kõige hädisem lavamees ja kogenud suure festari tunnet. Mart Kalvet on õhkmadratsi täis pumbanud ja testib su juppe. Tiësto tuuakse limuga kohale, Alari Kivisaar hängib Super VIP-i alas. Võib juhtuda, et kõnnid kogemata Armin van Buurenist mööda ja siis räägid pärast sõpradele, et hängisid temaga. Ja kui tahad kogeda midagi, mis su igapäevasesse menüüsse ei kuulu, noh nii silmaringi laiendamiseks, siis on olemas Võsu Rannafest või We Love the 90s. Valikuid on palju, tee neist enda jaoks parim.
Maiduk Lifecoach on Mait Veskeri alter ego. Targutaja, kes arvab, et teab maailma asjadest kõike ja võiks teisi elama õpetada, aga tegelikult tõuseb ise päeval kell 14 ja teeb trenni kord kahe kuu jooksul. Šarlatan.
