Paar aastat sundpuhkusel viibinud festivaligiidid on tööpostil tagasi ja valmis juhatama teid mööda Peipsi liivaluiteid, Kesk-Eesti põlde, linnade lõõmavat asfalti, uisurenne, teatrilavasid ja saarte salarandu – kuhu ja mida iganes hing ihkab, sest Eesti festivalisuve vereringe kulgeb igas ilmakaares. Kuna giidide käed on tööd täis ja sündmuseid mahub suvesse rohkem, kui on leheruumi, soovitame kindlasti heita pilgu ka Eesti Hip Hop Festivali ning Viru ja Seto folgi programmidele, kuid kiigata ka seda, millega tegelevad tänavu Flow ja Solstice Soomes, Positivus Lätis ning Devilstone ja AUDRA Leedus.

Simple Session

Millal: 8.–13. juuni
Kus: Põhjala kultuuritehas, D3 jm, Tallinn
Kes: trikiratturid ja rulasõitjad Kevin Peraza, Boyd Hilder, Felix Prangenberg, Danny Leon, Ivan Federico, Tyler Edtmayer jt, esinevad 5MIINUST, Pluuto, Olsen Twins jt

reket, muusik

„Kui polüuretaanrattad esimest korda Tähtvere rulapargi kuumal asfaldil mõõtu võtma hakkasid, võis tunduda näiliselt võimatu, et Sessionist saab mitme aastakümne pikkune traditsioon ning globaalsel skaalal unikaalne ekstreemspordi tähtsündmus. Saan muidugi vaid enda eest kõneleda, sest olin tol päeval ise Tartus kohal.

Jah, sport on oluline, kuid mitte määrav. Kohalike entusiastide jaoks on inspireeriv näha maailma megastaare vigurdamas enda väikeriigi pealinnas, kuid veel vahetumaks võiks pidada Sessioniga kaasnevat ööelu. Tallinnas tärkab ühel nädalavahetusel lugematul hulgal meelelahutust, muusikat, miniüritusi ja muud show’d, mida on võimalik võtta vastu külg külje kõrval oma iidolitega. Nii spordi, meelelahutuse kui ka ööelu spekter on vaieldamatult unikaalne ja võimas.

Isiklikult soovitaks ööelule järgneval hommikul mitte liiga pikalt sisse magada, sest kes teab, äkki külastab rulavõistlust ka Eesti president isiklikult.”

Kukemuru Ambient

Millal: 17.–18. juuni
Kus: Esna, Järvamaa
Kes: Actress, Crosspolar, Jarno Valli, Kiwanoid, Maarja Nuut, Elis & The Moon Lake City, Spiral Wood, Tuulikki Bartosik, Janek Murd jt

Lauri Lest, muusik

„Minu Kukemuru Ambienti külastused on olnud kindlasti ühed kõige sürrimad festivalikogemused. Seal võib näha ühel õhtul esinemas Mick Pedajat ja näiteks soome industriaal-ambient-folkartisti [ówt krì]. Iga kord on kujutanud endast reisi looduse keskele Kesk-Eestisse, kus mängitakse peamiselt eksperimentaalsema maiguga lõõgastavat muusikat ning õhkkond on sõbralik ja pigem intiimsem. Mäletan paari aasta tagust seika Kukemurult, kui ühe esineja loo lõpus hüüdis kokk väliköögist: „Mati! Pasta on valmis!” Kõik, kaasa arvatud laval olijad, hakkasid naerma. Vaatamata festivali väiksemale mastaabile olen loonud seal uusi tutvusi külastajate ja artistidega eri riikidest. Just Kukemuru maalähedane iseloom soodustab seda, et lähed ja tänad sulle ehk seni tundmatut artisti meeldiva muusikaüllatuse eest.”

Mägede Hääl

Millal: 1.–2. juuli
Kus: Kauksi puhkeküla, Ida-Virumaa
Kes: Chillera, Valentina Goncharova, manna, Vera Vice, Keetai, Janek Murd, Siemens Nokia jt

Eliann Tulve-Ojavee, muusik

„Mägede Hääl kolis eelmisel suvel oma tavapärasest asukohast Kohtla-Nõmmelt Kauksi randa, kus see toimub minu suureks rõõmuks ka sel aastal. Esinejana on millegipärast tavaline, et lähed festivalile tööd tegema ega jää sinna pärast mitmeks päevaks aega veetma. Kauksi ranna miljöö võlus mu aga ära ja jäin linna naasnud bändist meeleldi maha. Oli ka ju erakordselt kuum suvi ja Peipsi järv oli sinivetikatest vohav supp, kuid külalisi see ei heidutanud. Terava päikese eest andsid varju paradiisiranna taha jääv metsaalune ning suvepuhkuse emotsioone kiirgavad nõukaaegsed kämpingud või hoopis saunahõnguline kinomaja, kus jooksid viimase aasta kodumaised kinohitid.

Mägede Hääl pakkus kingiks seda head nostalgilise suvelaagri tunnet, mida pärast igatsema jääda. Peipsi äärde tasub juulis taas sõita, sest esineb legendaarne eksperimentaalse muusika artist Valentina Goncharova. Olen juba elevil, kuna see on üks harukordne võimalus üldse Valentinat live’is kuulda ja näha. Pikisilmi ootan etteasteid ka tüdrukutebändilt Chillera Odessast ning kohalikelt igavikulistelt rokkstaaridelt, nagu Mart Avi, San Hani koos Metaboraga ja Keetai.”

Hard Rock Laager

Millal: 1.–2. juuli
Kus: Vana-Vigala, Raplamaa
Kes: Devin Townsend, Baroness, Benediction, Pestilence, Skiltron, Varang Nord, Freakangel, Talbot, SÜDA jt

Bert Järvet, Raadio 2 saatejuht

„Hard Rock Laager ei ole festival, see on missa. Religioosse tähendusega sündmus, mis on kui lihavõtted pühendunud kristlasele. Kokku saavad karvased ja kiilakad, kes trotsivad inimvõimete piire, kandes ka kõige kuumemal suvepäeval nahka. Kui sajab, siis sajab ja künnavad muda. 

See festival pole kõigile. See on neile, kes naudivad traati ja sajatamist. Sobib ka antropoloogiahuvilistele, ent mitte „tavalisele inimesele”. Tõelisel HRLi die hard’il ei teki küsimust, kas minna – peab minema. Lähed, sest kuulud. Me kõik tunneme mõnda, kes ei jäta ühelegi minemata. Sellise vankumatu järgijaskonnaga üritus on Eestis fenomen. Teised rokifestivalid tulevad ja lähevad, ent HRL ei hääbu ja püstitab rekordeid ka keerulistel aegadel.

Hard Rock Laagri nimi on ehk pisut eksitav, rõhk on sõnal „hard”. See on raskemuusikafestival. Kui HRL oleks naps, siis Stroh 80. Veinikaart on tummine. Sommeljeeks ikka Kaido Haavandi, kel on õnnestunud tuua meile isegi Phil Anselmo. Tänavu on suurteks magnetiteks Devin Townsend ja Baroness. Not bad.

Kui su kallim kuulab valdavalt Sky Plusi, kuid nendib seejuures, et tegelikult Foo Fighters meeldib talle ka natukene, siis ära teda HRLiga kiusa. Või siis just tee seda.”

Baltoscandal

Millal: 6.–9. juuli
Kus: Rakvere, Lääne-Virumaa
Kes: Franck Vigroux, Daria Khrystych / Bohdana Korohod, Liisa Saaremäel / Emer Värk, Henri Hütt / Jan Teevet, Maria Metsalu, Inga Salurand jt

Elina Masing, etenduskunstnik

„Baltoscandal on Baltikumi vanim etenduskunstide festival, mis toimub üle aasta. Üritus toob Rakverre kultuuriinimesi kogu maailmast, külastatakse spetsiaalselt selle festivali jaoks valitud lavastusi, filme ja kunstiprojekte. Baltoca autorid kirjutavad meelitavalt: „Festival esitleb uuenduslikke ja peavoolust erinevaid teatrivorme, mis on suunanäitajaks kogu etenduskunstide valdkonnas.” Publikum on üsna erinäoline ning suhtlus vahetu – esinejad ei passi eraldatult neljanda teki VIP-ide baaris. Traditsiooniliselt arutletakse kevadel selle üle, mida tuleks sel korral kindlasti kogeda. Mina sattusin kunagi täiesti kogemata näiteks Kristina Normani väga olulisele dokumentaal-poeetilisele lavastusele „Lighter Than Woman” ja Ivo Dimchevi kontserdile. Sel aastal soovitati aga osalusetendust „Inferno”, mille käigus paigaldatakse publikule robotrakmed, mis hakkavad osaleja tahtest sõltumata tema keha liigutama. Arvatavasti on Baltoscandal üks neist selle suve festivalidest, mis ei ignoreeri maailmas toimuvat õudust.”

Võnge

Millal: 8.–9. juuli
Kus: Ranna, Peipsiääre, Tartumaa
Kes: Winona Oak, Honne, Alice Phoebe Lou, Tora, Godford, Annael, Bluephox, Famous, Genka & DEW8, San Hani & Metabora, Metsatöll, Meisterjaan, EiK jt

Pille-Riin Karro, muusik ja raadiohääl

„Festivaliga Võnge puutusin esimest korda kokku seal ise esinedes. Õnneks toimus kontsert vara ja sellega seotud pinge sai kiiresti seljatatud, mis lubas festivali ka nautleja rollis edasi kogeda. Pinges kaelad said lõdvestust massaažistaabis, pinges kehad vabastust DJ-telgis, kus muusika mängis ka siis, kui lavadel käis parasjagu esinejate vahetus. Oma hääle võimete piire sai katsetatud nii popi, hiphopi, elektroonilise muusika kui ka folgi viljelejate saatel ning muusikale lisaks leidus kõrvaltegevusi, millega ennast lõbustada. Festivaliala ise mõjus müstilise, kerge ja sumedana – ei mingit suurt välku ega pauku. Võnge sobib seejuures igas vanuses muusikaarmastajatele – tervitab lapsi, tervitab vanaemagi. Muusika ja hea energiaga saavad laetud kõik pereliikmed ja seda ka tänu keskkonnale, kus seda mõnusat rändfestivali korraldatakse – toimub see ju iga kord uues looduse emmatud kohas. Oluline on ka see, et looduse rüpes üritust korraldades mõeldakse korralikult keskkonnale ja minimaalse jalajälje jätmisele. Pärast mõnda päeva festivalilt naastes tunned end kergelt, rõõmsalt ja, nagu juba mainitud, laetult – justkui oleks puhkusel käinud. Festivali koht, inimesed ja muusika tekitavad sümbioosi ja atmosfääri, mida jääd järgmise aastani igatsema. Lemmikinimesed kokku ja Võnkele – see on retsept ilusaks mälestuseks.”

I Land Sound

Millal: 14.–17. juuli
Kus: Illiku laid, Orissaare, Saaremaa
Kes: Cosmjn, Hraach, Lizz, Nico Stojan, Traumer, Tibi Dabo, Rampue jt

Kaisa Tooming, turundaja ja kultuuriajakirjanik

„Pole saladus, et kõik reaalsust seljatav on viimaste aastate valguses hinnatud. Sealjuures on kultuurivaldkond ja muusika ühed olulisimad ravimid hingele. I Land Soundil kohtuvadki alternatiivne muusika- ja kunstiprogramm, dekoreeritud festivalikülastajad, jätkusuutlikkuse põhimõtted ning looduskaunid vaated. Festival on suutnud säilitada oma autentsuse ning garanteerib külastajale mõnusa atmosfääri, müües piiratud koguses pileteid. Samuti on korraldajad tõestanud, et nad suudavad pakkuda väikesele kogukonnale hädasti vajalikku progressi – neist on kujunenud kohaliku elu ja arendustegevuse vedurid. 

Sel aastal jõuab I Land Sound küpsesse ikka, toimudes viiendat korda. Minijuubeli aura on kandunud üle muusikaprogrammi, mis üllatab külastajaid varasemast rahvusvahelisema menüüga. Nii libiseb nõel näiteks Rampue (GE) techno ja Hraachi (ES) house’i lainel. Isiklikult jään ootama Nico Stojani (GE) elektroonilist džäss-souli mõjutustega setti, et saaksin selle saatel õhtu hommikusse tantsida. Tasub tulemist, kogemist ja (taas)nägemist.”

Sõru Saund

Millal: 28.–30. juuli
Kus: Sõru sadam, Hiiumaa
Kes: Erika de Casier, EXPAT (Mykki Blanco & Samuel Acevedo), Lukid, Chillera, Mlin Patz, Bryozone, Nikolaienko, Nikolajev, POLLU77E, San Hani, Kersten Kõrge tribüütsett Kaarel Valtrile jt

Sander Varusk, raadiohääl ja Terminali juhataja

„Viimasel Sõru Saundil ma vist ikkagi pesin hambaid ka. Seal peol kipuvad päevad ja ööd sassi sulama. Ma ütlen „peol”, sest päris hariliku muusikafestivali tunnet pole ma Sõrul ehk endisel Kalanal kunagi tundnud. Veidi nagu oleks üks suurem pralle kellegi maakodus, kuhu kutsutud kambast kipud enamikku tundma. Inimese parim aeg, ütlevad nad ise. Huh, hea, et nad festivali nime selle järgi IPAks ei muutnud, kuulsin sellist mõtet küll. Aga IPAsid ja kõike muud saab seal kallutatud omas rahulikus tempos, kui pärastlõunast koidikuni on värskes ja vabas Hiiumaa õhus ühel või teisel laval mõni live-esineja või DJ. Olen näinud Centre El Muusat, Röövel Ööbikut, Meisterjaani ja nautinud lagipähe paistva päikse all põnevaid spetsiaale ehk temaatilisi DJ-sette. Vist ise ka tegin midagi eelmisel aastal, hägune. Aga kogu see mõnusalt pingevaba oleng kipub igal aastal taas kutsuma, koputades kuskil mälusopis, kui juba aasta algul suveplaane mõtled või puhkuseid planeerid – kuskil seal juuli lõpus oli alati midagi, mille pärast kuupäevad kinni panna.”

Viljandi folk

Millal: 28.–31. juuli
Kus: Viljandi lossimäed
Kes: Ag Dan Gwang Chil, Hempress Sativa, Rosa Cruz, 6hunesseq, Puuluup, Oopus jt

Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi (Duo Ruut), muusikud

„Viljandi folki võib kirjeldada kui iga-aastast väikelinna üleujutust rahvusvahelise maailmamuusika, suuremate ja väiksemate folgifännide, muidu festivalientusiastide ja maailmatasemel muusikutega. Iga suvi on see kindlaks peatuspunktiks paljudele pärimusfanaatikutele ning üllatuseks ja inspiratsiooniallikaks teistele. Mõne tõsise muusikasõltlase jaoks on see juuli nädalalõpp nagu paradiis, sest neil päevil on raske leida nurgatagust, kus keegi pillilugu või lauluviisi üles pole võtnud. Viljandi folgi teeb aga eriti nauditavaks eesti folgiskeenele kohaselt lai žanriline menüü – festivali ühisnimetajaks on küll pärimus, aga kujutlusvõimes, millega pärimust tänapäeval käsitletakse, on raske pettuda. Usume, et festivalil leidub väärt kraami peale folgikate veel näiteks džässi- ja rokifännidele. Viljandi folk on sündmus, kus peaks vähemalt korra ise ära käima, veendumaks, et meie pärimus tõepoolest elab oma parimat elu ja pole kaugeltki väljasuremise äärel ning et folgi kuulamise eelduseks, vastupidi levinud arusaamale, ei olegi villase seeliku ja sandaalide olemasolu. NB! Duo Ruut esineb folgil 29. juulil.”

Intsikurmu

Millal: 5.–6. august
Kus: Intsikurmu metsapark, Põlva
Kes: Django Django, Efterklang, Jaga Jazzist, The Holy, Noisy, Mahavok, YASMYN, Taavi-Peeter Liiv, Maris Pihlap, JUUR jt

EiK, muusik ja luuletaja

„Intsikurmu on sööbinud mu mällu just kahe kontserdi pärast aastatel 2017 ja 2019, mille paigutaksin endiselt oma viie parima esinemiskogemuse hulka. Esimene neist toimus kell 11 hommikul, kuid sellest hoolimata oli kohal terve väljakutäis kuulajaid ning sain teha ühe oma elu esimestest stage dive’idest – säärane vastuvõtt oli noorele autorile kahtlemata kohutavalt innustav. Hilisema kontserdi eel kartsin, et uus kosmoselaeva meenutav lava, mille külge oli kinnitatud tiigi kohal kõrguv sild, ei lase publikuga piisavalt hästi suhelda. Vastupidi, sel korral voolas platsile nii palju rahvast, et liikuma pääses vaid suure vaevaga, refrääne teati peast ja mingil hetkel moodustus ümber terve tiigi tantsu vihtuv inimkett. Põlva metsapark on täpselt paraja suurusega, et jõuda isegi kava jälgimata kõigile olulistele üritustele, tunda end ühtaegu koduselt ja turvaliselt ning haista samas õhus seda tõelise festivali hõngu. Näib, nagu maailm oleks su tagaaeda kätte toodud ja ümberringi on vaid tuttavad näod. See atmosfäär paneb inimesed hoopis teistmoodi käituma ja kaasa elama.”

The Dark Side of The Moon

Millal: 12.–14. august
Kus: klubi HALL, Tallinn
Kes: Luke Slater, Kangding Ray, Evan Baggs, Gigi GM, Borys, Viktor Kuu, Siemens Nokia, Channel37, D-Leria jt

Jaan Pavliuk, DJ ja graafiline disainer

„The Dark Side of The Moon on minu jaoks märgiline sündmus. Olles algusaastatest peale festivalil kas esinenud või seda külastanud, on sellest saanud ajapikku kokkuvõtlik „punkt” suvele ning seda on tunda ka üleüldises festivalimelus. Inimesed on kogunenud võtma viimast, mis loob erakordse ja intensiivse atmosfääri nii külalistele kui ka esinejatele. Tegu on non-stop maratoniga kohaliku koorekihi ja maailma tippklassi diskoritega, kus ajataju langeb tagaplaanile ning kõik sulab ühtseks kulgemiseks. Minu isiklik lemmikosa on festivali lõpp, mis kulmineerub pühapäevasel (või isegi esmaspäevasel!) järel-järelpeol Suvila laval. Kolmepäevases programmis leidub kõigile midagi, olgu selleks veetlev ambient, obskuurne ja unustatud house või kehakulutav techno – ja see teebki The Dark Side of The Moonist Eesti nüüdisaegse klubikultuuri etaloni, suveperioodi lõpubossi ja festivali, mida ei tasu maha magada.”

Augustiunetus

Millal: 13. august
Kus: Pärnu kesklinna jõekaldal ja linnaruumis
Kes: väljakuulutamisel…

Karl Kevad, muusik

„Möödunud suvel toimus Augustiunetus esimest korda nii, et kogu linn oli üritusi täis. Ise esinesin festivalil kaks korda ja kontserdid toimusid puhtjuhuslikult täpselt üksteise järel jõe ääres. Seljaga jõe poole oli veidi hirmus mängida – äkki kukun jõkke? Esinemiste kõrvalt leidsin siiski aega, et kodulinna peal ringi tuuseldada. Unetuse eripära on see, et ükski festivali osa ei varjuta teisi. Lastele tehakse näomaalinguid, pakutakse maitsvaid toite, toimuvad ägedad kontserdid… Kõige kirevam on elu Supeluse tänaval. Ma pole kindel, kas see on Pärnu enda võlu või festivali unikaalne olemus, aga kindlasti on tegu ühe Pärnu kõige suvisema ja südamlikuma üritusega. Vist üks väheseid selliseid, kus võib näha lava ees reivimas nii näomaalinguga viie- kui ka gurmeeburgerit söövat 90-aastast. Terve linn elab nii, nagu Pärnu suvel peabki. Kuna paaril aastal jäi Augustiunetus sootuks ära, oli kogu elamus seda enam väga teretulnud.”