Taani post-pungi bändi Iceage ninamees Elias Bender Rønnenfelt üllitas oktoobris oma kõrvalprojektiga Marching Church värske kauamängiva „Telling It Like It Is”. Kui pundi möödunud kevade album „This World Is Not Enough” oli soovitatav tarbimiseks pimedas toas koos pudeli punase veiniga, siis käesolev LP sind küll päevavalguse kätte ei tiri, ent pime tuba on täitunud neoontulede, suitsupilve, tuttavate emotsioonide ja ahvatlevate tundmatutega.
„Let It Come Down” esindab seda rahutust, mis ei lase sul reede õhtul üksi kodus olla. „Up for Days” ehk see hetk, mil õhtu hakkab tuure koguma. „Inner City Pigeon” ehk sinu sisemine deemon tõstab pead. „Heart of Life” on su õhtu haripunkt. „Lion’s Den” – nägus võõras meelitab su neoonudusse tantsima ja mida edasi lugu ketrab, seda ahvatlevamaks ta muutub, kuni oled täielikult lõksus. „Florida Breeze” ehk järgmiseks looks on anonüümseks jääda soovinud lõvi leidnud uue ohvri ning sul jääb vaid korjata üles enda südame killud. „2016” – sa lased kõigel minna ja pidutsed, nagu homset enam ei tuleks. „Achilles’ Heel” ehk sa hakkad väsima, kuid ei anna alla ning suundud edasi järgmisele peole. „Information” – võõras korteris tiksumine, korduma kippuvad vestlused, lahtunud õlu ja kellegi halb muusikamaitse ehk aeg on minna koju. „Calenture” ehk see lugu, mida sa kella ühe ajal päeval järelpeolt koju kõndides ja suitsu kimudes kuulad.
