Mare Tralla räägib HIV- ja AIDSi-aktivismist

Täna õhtul kell 19 toimub Sotsiaalkeskuses Ülase12 vestlusõhtu, kus HIV- ja AIDSi-aktivismi teemal vesteldakse Londonis baseeruva performance-kunstniku ja aktivisti Mare Trallaga, kes on ACT UP Londoni, immigrante toetavate seksuaalvähemuste grupi Lesbians and Gays Support the Migrants ja sõjavastase ühingu No Pride in War liige.

Täna õhtul kell 19 toimub Sotsiaalkeskuses Ülase12 vestlusõhtu, kus HIV- ja AIDSi-aktivismi teemal vesteldakse Londonis baseeruva performance-kunstniku ja aktivisti Mare Trallaga, kes on ACT UP Londoni, immigrante toetavate seksuaalvähemuste grupi Lesbians and Gays Support the Migrants ja sõjavastase ühingu No Pride in War liige.

ACT UPi protestimiiting. Foto: press

ACT UPi protestimiiting. Foto: press

ACT UP (AIDS Coalition to Unleash Power) on ülemaailmne grupeering, kes tegeleb otseselt nakatunute abistamise ja HIV-kriisi kahjude vähendamisega. Rühmitus asutati seksuaalvähemuste poolt 1987. aastal New Yorgis vastulöögiks 80ndatel riiki tabanud AIDSi-epideemiale ning nüüdseks on nende allharud tegutsenud juba 140 riigis.

ACT UP sai tuntuks oma allumatuse ja loominguliste protestiaktsioonide poolest, mis olid suunatud eelkõige ravimifirmade ja tervishoiuasutuste vastu, nõudes 80ndatel ja 90ndatel peamiselt ligipääsu vajalikele ravimitele. Hilistel 90ndatel, kui töötati välja antiretroviraalne teraapia, hakkas ka aktivistide lähenemine muutuma. Protestid tänavatel asendusid läbirääkimistega laua taga, kuid ACT UPi otsene aktivism pole ka tänapäeval kuhugi kadunud.

Nende praegusest tegevusest Mare Tralla rääkima tulebki, võttes vaatluse alla kuidas on HIV/AIDSi aktivism aja jooksul muutunud, millised on peamised teemad, millega tegeletakse ning milliseid strateegiaid nende elluviimiseks kasutatakse.

Üritus toimub inglise keeles.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Küünilise maailmaparandaja märkmeid Aafrikast
Artikli autor õppimas pea peal kandmise tehnikat koos kolmeaastase Grantoniga.

Küünilise maailmaparandaja märkmeid Aafrikast

Suure südamega (post)teismelistest maailmaparandajaid, kes lähevad Aafrikasse külakogukonda harima või maja ehitama, on Eestiski järjest rohkem. Kodus võetakse nad vastu kangelastena hoolimata sellest, kas nende abi ka tegelikult asja ette läks. Aafrika trööstitu reaalsus võib idealistist hoopis küüniku teha.
Süda süstla vastu
9 min

Süda süstla vastu

Vastuseis süstlavahetuspunktile, esikoht narkosurmade edetabelis, gentrifikatsioon, meeste ülikõrge riskikäitumine – need on kõigest mõned sümptomid, mis iseloomustavad neoliberaalse siirdeühiskonna patoloogiaid. Kui kaua me saame veel nendele läbi sõrmede vaadata?
Kuidas minust sai feminist
Mare Tralla 1996. aastal saates „Ars et Vita”. Kuvatõmmis

Kuidas minust sai feminist

Mare Tralla meenutab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskirjas, kuidas sai temast feminist 1990ndate Eestis, mil enamik eestlasi rühkis neoliberalistliku ameerika unelma poole ning enda feminismiga sidumine tähendas põlu alla minekut.
Müürileht