Marta Stratskas maalib armastust

Neljapäeval, 8. veebruaril avatakse Tallinna Jaani kiriku galeriis maalikunstniku Marta Stratskase näitus „Ma lasen armastuse sisse”.


Neljapäeval, 8. veebruaril avatakse Tallinna Jaani kiriku galeriis maalikunstniku Marta Stratskase näitus „Ma lasen armastuse sisse”.

Marta Stratskase „Colosseum” näituselt „Ma lasen armastuse sisse”

Marta Stratskase „Colosseum” näituselt „Ma lasen armastuse sisse”

Maalida armastust nõuab avatust ja julgust. Maalida armastust, mis lubab enda sisse, eeldab elukogemust. Kogeda usu, armastuse ja lootuse seisundit. Püha Augustinus kirjutab: „Ma ei räägi sellepärast, et ma oskan, vaid sellepärast, et ei saa vaikida.” Marta Stratskase looming väljendab sama ideed ja tunnetuslikku vajadust talle omaseid seisundeid jagada. Sisemine kutse, oskus ja vajadus ideid teostada on kunstniku loomingu esmased algallikad.

Kunstnik Marta Stratskas kommenteerib: „„Ma lasen armastuse sisse” ongi minu jaoks teatav äratundmine. Ma ei saa öelda, mis või kes mind otseselt inspireerib. Pigem on see mingi sisemine meeleseisund, kõige kogetu summa. Midagi, mis on ilmselt aja jooksul minu sisse, meelde salvestunud, ja millele ma üritan anda oma maalides teatava vormi. See miski on suurem kui mina ning üksiti ka midagi, milleni üritan jõuda.”

Maalidelt võib leida ka gootilikku lähenemist, kuid seda vaid marginaalselt. Suuremõõtmeliste maalide põhirõhk on nii sakraalsel ülevusel, kui ka kunstniku lapsepõlvele viitaval kodu mõiste kujutamisel voogavate viljapõldude kaudu. Kunstnik liidab inimkätega loodud kirikuhoone sisemuse absoluutse korrapära ning vaba ja õrna koduihaluse ühtseks kunstiliseks tervikuks ning väljendab sellega oma olemust: „Mulle on kodu see koht, kust olen pärit. Kodu on paik, kus on äratundmine. Kodu on minu jaoks teatav meeleseisund. See võib olla ka mitmes kohas korraga.”

Olulise aktsendina on näitusel ka maal, mis kujutab Colosseumi oma julma verejanulise vaatemängu ja meelelahutusliku madalusega. Selline vastandus annab vaatajale võtme, avamaks kunstnik Marta Stratskase näituse mitmetahulist maailma. Ehk kuulub mängu ilu juurde ka Nick Cave’i laul albumilt „Let Love In”.

Näitus jääb avatuks 8. märtsini.

Lisainfot leiad Facebookist.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kiirkohting: Angela Maasalu
Angela Maasalu. Foto: Joanna Hoffmann
Angela Maasalu.
4 min

Kiirkohting: Angela Maasalu

Tartu Kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 18. jaanuaril kell 18 noorte eesti kunstnike grupinäitus „Metafoorid kodule”, kus üks osalejatest on tänavune Sadolini kunstipreemia nominent Angela Maasalu.
Näitus „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst” kompab ilusa ja inetu piire
Eduard Wiiralt „Naine kolbaga” (1916, tušš, akvarell), Eesti Kunstimuuseum
5 min

Näitus „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst” kompab ilusa ja inetu piire

KUMUs on parasjagu avatud Lola Annabel Kassi kureeritud ja Liina Siibi kujundatud näitus, mis annab Natalie Mei, Oskar Kallise, Eduard Wiiralti, Nikolai Triigi jpt kaudu põhjaliku ülevaate dekadentlikest näidetest eesti kunstis.
„Oomen” Narva Kreenholmi Manufaktuuris
Narva Kreenholmi Manufaktuur. Illustratsioon: press
,
2 min

„Oomen” Narva Kreenholmi Manufaktuuris

Sel kevadel, suurvete ajal, Kreenholmi saarel asuval alal rändab publik lavastusega „Oomen” tööliste sissekäidud radu pidi Kreenholmi Manufaktuuri hoonetesse.
Müürileht