Misha Panfilov Sound Combo – Days As Echoes (Funk Night Records, 2020)

Misha Panfilov Sound Combo on uuel albumil aja maha võtnud, jäädes samas truuks oma varasemate üllitiste kõlapildile. Öeldu ei tähenda, et plaat ei pakuks midagi uut – uudsus seisneb hoopis lõõgastavas õhustikus, mis siin on luua suudetud.

Misha Panfilov Sound Combo on uuel albumil aja maha võtnud, jäädes samas truuks oma varasemate üllitiste kõlapildile. Öeldu ei tähenda, et plaat ei pakuks midagi uut – uudsus seisneb hoopis lõõgastavas õhustikus, mis siin on luua suudetud.

★★★★★

„Days As Echoes” on vähem „kosmiline” ja „funky” kui Misha Panfilov Sound Combo eelmised albumid. Võiks öelda, et tegu on hubase ja heas mõttes turvalise üllitisega. Rohkem kasutatakse läbivaid motiive ja rütmimustrite korduseid. Kätt proovitakse nii klassikaliste tantsude kui ka bossanoovalike rütmidega.

Hõllandusliku nimiloo saatel võib end ette kujutada 1980. aastate Gruusia (NSV) mägikuurordi terrassile klaasitäit külma tarhuni mekkima või, kui soovi on, Musta mere rannale päikest ja merelaineid nautima. Plaadi kuus rada sulanduvad ilusti ühtseks rahustavaks tervikuks. Maalähedasel albumil saab kuulda ka loodushääli, sealhulgas linnulaulu. Erandiks on kolmas lugu „Moonscape Waltz”, mis põikab korra kosmosesse. Kuult Maale naaseb plaadi kõige nauditavam pala, kergelt johncoltrane’liku sooja saksofoniga „Together”.

Album oma tooruses ja eheduses on värskendav kuulamiselamus 21. sajandi kontekstis, kus loomuliku fooni moodustab tihti „sünteetiline fabrikaatmuusika”. Panfilovi looming on küll palju mõjutatud enam kui 40 aasta vanusest vana kooli elektroonikast, aga MPSC pehmed süntesaatorihelid ja analoogiajastu nostalgiline hõng panevad seda sünteetilist aspekti unustama või isegi nautima. Igatahes näib, et saavutatud on hea tasakaal naturaalse ja tehisliku vahel.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Misha Panfilov – Heli maagia (EEE ZEE, 2019)

Misha Panfilov – Heli maagia (EEE ZEE, 2019)

Pole vast enam mõtet konstateerida, et Misha Panfilov on väsimatu helimeister. Alles novembris esitles ta oma kollektiiviga Estrada Orchestra krautrock’ist nõretavat uut albumit „Zucker Tanzclub”. Värskeim tabamus on soolona lansseeritud astraalse atmosfääriga võluv LP „Heli maagia”.
Lexsoul Dancemachine – Lexplosion II (Funk Embassy Records, 2020)

Lexsoul Dancemachine – Lexplosion II (Funk Embassy Records, 2020)

Uute edukate bändidega kaasneb tihti kaks spetsiifilist rõõmu: leidmine ja ootamatus. Leidmine on rõõm mõistmisest, et orbiidile on ilmunud midagi uut ja huvitavat.
Imeline elektroonika 2020: sfääride helid ja masinate uni
14 min

Imeline elektroonika 2020: sfääride helid ja masinate uni

Elektroonilist muusikat ei peata ükski batsill, sestap ilmus selles vallas ka kevadel ja suve hakul mühinal lugusid, EPsid ja albumeid, samal ajal kui enamik kobedamatest popreliisidest lükati sügise poole. Teie ees on väike ülevaade sellest, mis sündis elektroonikas 2020.…
Müürileht