Müürilehe pornokomisjon on välja valinud mitte küll ammendava, aga vähemalt otsa kätte andva nimekirja režissööridest ja veebilehtedest, kelle-mille filmides teevad näitlejad ainult seda, mida nad tahavad teha, ning ekraanil ei ole kõndivad stereotüübid, vaid inimesed, kellega on võimalik suhestuda. Sekka muidugi täiesti pööraseid karaktereid ja ulmelisi keskkondi.

Kaader videost „Strap-on Motel"

1. Hardcore-lesbiporno: Maria Beatty jt
Kui sind huvitab karm seks naiste vahel, võid alustada oma visuaalset erootikarännakut Erika Lusti veebipoe vastavasisulise nimekirjaga, kus leidub näiteks Maria Beatty film „Strap-on Motel”. Mesise tämbriga striptiisitar nimega London tutvustab meile punastest tuledest valgustatud LA tänavaid ja tubasid, kus võime kohtuda tema ja tema partnerite himudega. „Sel ööl soovisin neelduda tema ihasse ning sellesse leeki, mis põletas kui tulekahju. Ta võttis kõik, mis mul anda oli, ning mina andsin talle kõik, mida üks naine võib pakkuda teisele naisele,” ütleb London oma öökallima puusadele kinnitatud plastpeenist neelates.

2. Unenäoline gootiporno: Vex Ashley ja Four Chambers
Vex Ashley on iseseisev erootikarežissöör, kelle filmides kohtub renessansi maalikunst märja unenäoga ja sünnitab merevahust eroulmade veenuse. Ihu katab läbipaistev lateks, vanaroosa pits või läikiv sülg ning ambient’i helimaailmas põimuvad kehad kui eedeni maod.

Vexi filmide õrritajad on üleval Four Chambersi kodulehel ning täispikkade versioonide kättesaamiseks läheb raha õigesse kohta Patreonis.

3. Rassismivastane queer-porno: Shine Louise Houston
Nagu kõigis teisteski valdkondades, leidub pornotööstuses läbivalt rassistlikke käitumismalle, näiteks eeldatakse mustanahalistelt meesnäitlejatelt enamasti stereotüüpselt domineerivaid rolle ning naisnäitlejaid ähvardab tööpõud pärast ekraanil tõmmu mehega seksimist. Sellise ebaõigluse leevendamiseks asutas režissöör Shine Louise Houston San Franciscos oma filmistuudio Pink & White Productions, kus karakterite isikupärad ei sõltu näitleja rassist, soost või seksuaalsusest ning on selle võrra elulähedasemad, aga ka fantaasiaküllasemad.

Vaata Houstoni ja teiste filmitegijate videoid ning Houstoni pornosarja „The Crash Pad Series”.

4. Berliini ulme-, tehno- ja hipiporno: MEOW MEOW
Neil, kelle mahlad panevad voolama Berliini tänavad, hipikorterid, S-Bahnid ja kaskedesse kasvanud tehasevaremed, tasub pilk heita psühhedeeliaporno kompanii MEOW MEOW kodulehele. Seal on üleval erootilised lühifilmid pisikese pixie cut’iga naise keha uudistavast kaheksajalast, laisast hommikuseksist pohmellis lesbipaari vahel, neošamanistlik alasti tants psühhedeelse valgusega ning stiilipuhas hipiseks mahajäetud hoone katusel koos rastapatside ja reivimustriliste riietega. Kui kellelgi aga on plaanis (porno)filmifestivali korraldada, saab Meow Meow’lt tellida filmi „Hanna & die Keta-Boys” punkfuturistlikust nelikust, kelle seiklustes tuleb ette nii seljakotiraketiga lendamist kui ka üksteise peenistelt kokaiini limpsamist. Ühesõnaga kolm lemmikut: Gewalt, Rauschgift, Geschlechtsverkehr!

5. Ökoporno: Fuck for Forest
Norra keskkonnaaktivistide algatatud ökofiilialiikumine on kolinud oma staabi Lõuna-Ameerika vihmametsadesse, kust edastatakse pornograafilist materjali, sest ühiskond mädaneb ja liigub oma paratamatu lõpu suunas ning viis, kuidas selle vastu võidelda, on teha pornot. Filmide müügist kogutud tulud annab FFF keskkonnaorganisatsioonidele Mehhikos, Peruus ja Brasiilias ning Slovakkias.

Fuck for Foresti liikmed San Franciscos. Foto: Wikimedia Commons

6. Eetiline saksa naisteporno: Ersties
See, keda paeluvad ekraanil süütukesena näivate neidude erootilised seiklused, aga mõte kaamera ees seksima sunnitud tüdrukutest ajab iiveldama, võib lahti võtta saksa filmitudengite rühmituse Ersties veebisaidi, kus nii kaamera ees kui ka taga on ainult naised filmimas oma ihasid, soove ja kehasid. Erstiese jaoks on auasi, et nende filmikangelased ei ole „silikoonist barbinukud või tuunitud blondid pornostaarid”, vaid n-ö ehedad inimesed.

7. Nõukogude Eesti softcore-erootika: „Ahvatluse tund
Eesti Telefilmi 1970. aasta modernistlik kurioosum „Ahvatluse tund” annab ainest igasugustele fantaasiatele. Avakaader on karikakraõitest ripsmetega naise võrgutavast tantsust noore seksika kuradi allilmaateljees, kus kurat ahvatleb vaatajat oma siredate reitega, mida rõhutavad hobusekabjad ja mustad liibuvad alukad. Filmi peaosas on noor neiu, kelle nõtkuvalt tantsiva keha röövib kurat koos bändiga peolt ning keda ta kahtlast rohelist ainet jooma sunnib. Neiu aga keeldub järjepidevalt ning nii näitab kerged näokrambid saanud kurat talle telekast kõikvõimalikke elustsenaariume, kus neiu võiks veetleva daamina osaleda, näiteks olla sarmika mehe trofeenaine, arhitektuuriporno taustal politseinikke tapva gangsteri lõbutüdruk või Miss Universumiks pärjatud kaunitar. Vahepeal peab naine oma n-ö päriselus siiski järjest pealetükkivamat kuradit allilmas eemale tõrjuma, nii et ehk seetõttu on tema viimane, lemmikfantaasia hoopis iseendast, istumas päikesetoolil liivarannal ning imetlemas otse merest välja jalutavate musklijõmmide kehakumerusi. Õnneks saab lõpuks vanakurat oma korgijoogiga ise näkku ja neiu põgeneb, päästes ka bändi. Muide, filmis teeb väikse cameo vagiinaprintsessi rollis Helgi Sallo.

8. Anna naistele orgasme: OMGYes
Hiljuti avaldati uuring, kust selgus, et mehed annavad naistele oluliselt vähem orgasme kui naised meestele. Seda tuleb muuta! OMGYesi puhul pole rangelt võttes tegemist pornoga, aga seksinippe saab siit õppida ehk paremaidki. Veebisaidil on üleval videod detailsete tehnikate ja selgitustega, kuidas masseerida naise mõnuorganit ning teda (või iseennast) orgasmini viia. Materjali jagub!