Harras jõuluaeg ligineb peadpööritava kiirusega, usinamatel on esimesed suusatiirud juba tehtud ja kingitusedki soetatud, kuid enne päris pöördumatut pühadele häälestumist soovitame mõndagi olulist kultuurisündmust väisata.
A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL on kuni 6. jaanuarini avatud 2023. aasta meeleolusid ja suundumusi peegeldav ehtekunstnike aastanäitus „HELK”. Helk on justkui tardunud aeg, imeline hetk katkematus ajavoolus. Heureka! Selgus ja avastus… see, mida otsib iga loovisiksus. Väljapanekul osaleb 45 kunstnikku, kusjuures suurem osa teoseid on vaatamiseks väljas esimest korda. Näituse on kujundanud skulptor Anna Mari Liivrand.
Urmas Lüüs avas äsja Tütar galeriis (Vesilennuki 24, Tallinn) isikunäituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda”. Näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, kuigi indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.
Telliskivi Loomelinnaku Väligaleriis näeb aga fotograaf Antti Sinitsyni dokumentaalset visuaaluurimust „Poed, putkad ja teised kommertshooned”, mis vaatleb Eestis paiknevaid, kuid hääbuvaid väikeettevõtteid. Sinitsyn näitab veel alles olevaid äripindu, mida ei juhi suured rahvusvahelised firmad, vaid lihtsad ja ettevõtlikud inimesed. Sellised kaubanduskeskuste kliinilisele ühetaolisusele vastanduvad ärikesed rikastavad (kuni jaksavad!) meie igapäevast elukeskkonda märgatavalt.
Nende jaokski, kes esmaspäeval Müürilehe erilinastusele ei jõudnud, on Rainer Sarneti kauaoodatud pöörane kung fu komöödia „Nähtamatu võitlus” tänasest kinodes nähtav. Filmi tegevus toimub 1970ndate Nõukogude Liidus, peategelaseks on noor huligaan Rafael, kes pärast mitmesuguseid sekeldusi kloostris munkadelt alandlikkust õppima satub. Koomiline teekond on täis kiusatusi, usku, armastust ja rõõmu. Osades Ursel Tilk, Kaarel Pogga, Ester Kuntu jt.
Kunstihoone Lasnamäe paviljonis saab alates 9. detsembrist osa Hanna Samosoni isikunäitusest „Võlukunst on mõnikord väga lähedal eimillelegi” (kuraator Siim Preiman). Kuidas muutuda sulgkergeks ja loobuda üleliigsest? Viimase aasta on Hanna Samoson veetnud selle küsimuse tähe all. Näitus jutustab(ki) leinast, justkui suure tulvavee põhjustatud kaotusest, selle kaotusega leppimisest, senisest maailmakorrast lahtilaskmisest ja möödunud elu rusudest uue maailma ülesehitamisest…
Ansambli Lonitseera esimese jõulualbumi „Loni jõulud” loomisprotsessist on valminud samanimeline lühidokumentaal! Põhiliselt näeb filmikeses bändiliikmete ja külaliste omavahelist jauramist, aga lisaks ikka ka natuke salvestusprotsessi ning hurmavat Rapla suve. Plaadil ja filmis teevad kaasa Koeru muusikakooli flöödiõpilased, Priit Strandberg, Märt Avandi ja Haldi Välimäe. Linastus toimub 9. detsembril kell 20 Tartu Elektriteatris, järgneb vestlus režissööri Raul Markus Vaiksoo ja Lonitseera liikmetega.
Tartu Uude Teatrisse tuleb jõulukuul kahe etendusega külla Läti teater Ģertrūdes ielas teātris. 12. detsembri õhtul saab näha Andrejs Jarovojsi (ingliskeelset) tantsulavastust „The Lost Songs”, mis jutustab (muu hulgas) maailmast ja ebakindlusest, unistustest ja tegelikkusest. 13. detsembril on järg Barbara Lehtna (eestikeelse) lavastuse „Ja kes mind siis lõpuks mäletab?” käes, mille fookuses on oma väga kummalisel moel mälukultuur, identiteediloome ja (jagatud) vastutus.
Värske Betti Alveri debüüdipreemia laureaat Mirjam Parve esitleb oma igati vääriliselt pärjatud luulekogu „Varjukeha” 13. detsembril kell 18 ka Tartus Mülä baaris (Kroonuaia 76). Raamatust, luulest, elust ja asjadest vestlevad autor, raamatu toimetaja Tõnis Vilu ning üks kirjastajatest, Elisa-Johanna Liiv. Muusikaliselt kommenteerib olukorda Kaisa Kuslapuu.
Kertu Moppeli, Arthur Arula, Lauri Kaldoja, Maria Lee Liivaku, Elina Reinoldi ja Markus Truubi suurejoonelise ja laiapõhjalise koostöö tulemust ehk lavastust „Mure staatuse pärast” saab Kanuti Gildi SAALis näha alates 16. detsembrist. Mõte hakkas tegijate peas idanema juba 2019. aasta hilissügisel, kui dramaturgi lugemislauale sattus Alain de Bottoni raamat „Mure staatuse pärast” (2004), kuid paistab, et kõikvõimalike ootamatute sündmustega maailmas on staatuse küsimus ja sellekohane mure muutunud üha aktuaalsemaks.
17. detsembril esilinastub Paide muusika- ja teatrimaja kinolinal täispikk mokumentaalfilm „Übermensch: nali ühes vaatuses”. Režissöör Rauno Polmani film jälgib n-ö eelmise Paide Teatri näitleja Johannes Richard Seppingu teekonda, kui ta astub eemale teatrilavalt, et saada stand-up-koomikuks. Teekonnal saab Johannes väärt õpetussõnu nii professionaalsetelt näitlejatelt kui ka püstijalakoomikutelt.
Viimaks meenutame sedagi, et veel kuni 13. jaanuarini jõuab Tartus Kogo galeriis näha Alina Kleytmani näitust „Vägivalla lõputu sära”. Kunstnik dokumenteerib siin eri meediume kasutades Venemaa inimsusvastaseid kuritegusid sõjas Ukraina vastu. Videod on üles võetud Ukraina tulipunktides ja osutavad nii veristele ajaloosündmustele kui ka praegusele sõjategevusele. Lahingupaikadest pärit esemed muutuvad suuremõõtmelistes skulptuurides mälukapsliteks, „Bioinstallatsiooni” seerias käsitleb kunstnik moonutatud inimkeha.
