Müürilehe loetuimad artiklid 2023. aastal

Uus aasta on juba mõnda aega kohal ja kõigi kindlasti palavalt oodatud Müürilehe möödunud aasta kokkuvõtegi nüüd teie ees! Nähtavasti huvitasid 2023. issanda aastal Müürilehe veebiväljaande lugejaid eelkõige teravad (kultuuri)teemad, aga ka ööelu nii ajaloolisest kui ka turvalisuse perspektiivist, vägivald, tüünemad vs. tõsisemad persooniintervjuud jne.


Uus aasta on juba mõnda aega kohal ja kõigi kindlasti palavalt oodatud Müürilehe möödunud aasta kokkuvõtegi nüüd teie ees! Nähtavasti huvitasid 2023. issanda aastal Müürilehe veebiväljaande lugejaid eelkõige teravad (kultuuri)teemad, aga ka ööelu nii ajaloolisest kui ka turvalisuse perspektiivist, vägivald, tüünemad vs. tõsisemad persooniintervjuud jne.

Ilmselt ei tule suure üllatusena, et meie lugejaid kõnetas arvestatavalt näiteks Tristan Czar Aasmäe põhjalik ja kriitiline artikkel „Kogu tõde Apollost” eesti filmi teemalisest novembrinumbrist. Ju on paljud artiklis tõstatatud murekohtade peale varemgi mõelnud! Päevakajalistest kultuuriteemadest tõusis aasta loetuimate sekka mõistagi ka Raadio 2 küsimus, nimeliselt Valner Valme oktoobris veebis ilmunud päevakommentaar „Raadio 2 – mitte enam nii värske ja mitte päris vaba”.

Meie tegev- ja sotsiaaliatoimetaja Henri Kõivu päevakommentaaridest on esikaheteistkümnes kohad sisse võtnud „Automaks näitab meie utoopilise mõtlemise piire”, mille pealkiri kõneleb enda eest (ning kindlasti lööb paljudel eestimaalastel ka joonelt pulsi üles!), ning isiklikum „Naised, teil on vedanud”, mis aprillis Anna Hintsi „Savvusanna sõsaraist” inspireerituna (ebamugavaid?) sooküsimusi tõstatas.

Vägivallateemaline märtsinumber osutus lugejanumbrite poolest veebis kõige populaarsemaks. Nukker küll, aga nähtavasti on tegemist teemaga, millega paljud meist on ühel või teisel viisil kokku puutunud (või, vastupidi, murega, mida paljud meist sooviksid ühel või teisel viisil lahendada?). Enim lugejaid kogusid sealt Henri intervjuu „Seksuaalne väärkohtlemine sünnib kollektiivse pingutuse tulemusena” Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juhi Anna Frankiga ning Müürilehe kirjandus- ja teadustoimetaja Maia Tammjärve – valdkonna asjatundjate Margo Orupõllu ja Pille Tsopp-Pagana abiga – koostatud informatiivne juhend-artikkel „Punased lipud enne esimest siniseks löödud silma” vägivaldse lähisuhte äratundmiseks.

Peatoimetaja Aleksander Tsapovi ning muusika- ja elustiilitoimetaja Mariliis Mõttuse oktoobrilehes ilmunud megalugu „Jää vait ja tantsi! 30 aastat Eesti DJ-kultuuri” loeti samuti veebiski vääriliselt, niisamuti huvitas lugejaid Mariliisi juulinumbrisse tehtud intervjuu „Turvalisema ööelu ABC” projekti „Turvalisem ööelu” juhi ning TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialisti Mikk Oja ning „Turvalisema ööelu” koolitaja ja Feministeeriumi huvikaitse spetsialisti Elise Rohtmetsaga.

Kultuuri-/persooniintervjuudest jõudsid aasta esikaheteistkümne hulka Mariliisi inspireeriv ja tüüne jutuajamine „Me ei oma ainult asju, vaid asjad omavad ka meid” kunstniku ja disaineri Urmas Lüüsiga asjadeteemalisest juunilehest, Maia intervjuudest loeti enim esiteks ehk ootamatult tõsist intervjuud „Ma ei oska elada” kirjanik Igor Kotjuhiga, mis ilmus kirjutamisele keskendunud mainumbris. Aasta viimasest privileegiteemalisest lehest tõusis n-ö komeedina esikaheteistkümnesse aga Maia vestlus „Konservatism kaitseb traditsiooni nime all moraalselt õigustamatuid privileege” kirjaniku ja poliitiku Sven Mikseriga (mis, kui uskuda sotsiaalmeedia kommentaare, väga paljudele – muidugi täiesti ootuspäraselt – tegelikult kohe üldse ei meeldinud!).

Viimaks, aga kaugelt mitte ebaolulisimana, tõdeme rõõmuga, et aasta loetuimate artiklite seas võttis väljateenitud koha sisse ka lavastaja Barbara Lehtna veebruarinumbri kultuuriosas ilmunud võluv (aga ka informatiivne ja mõtlema kutsuv) „Vähemuste vähemus ehk Butch, please”.

Palju õnne kõigile äramärgitud autoritele ja persoonidele, auhinnaks on lugejate piiritu imetlus!

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Punased lipud enne esimest siniseks löödud silma
10 min

Punased lipud enne esimest siniseks löödud silma

Kui lähisuhtevägivalla esimene tunnusmärk oleks siniseks löödud silm, oleks sellise suhte äratundmine ohvri ja/või tema lähedaste jaoks palju sirgjoonelisem, ja nõnda ka sellest väljumine. Tegelikult eelneb esimesele füüsilisele vigastusele terve rida nn punaseid lippe, mille õigeaegne märkamine võib aidata võimalikult…
Vähemuste vähemus ehk Butch, please
11 min

Vähemuste vähemus ehk Butch, please

Peaaegu sajandi eksisteerinud sotsiaalne ja esteetiline fenomen tekitab paradoksaalseid tundeid ka tänapäeval. Naiselik maskuliinsus hirmutab ja erutab, kuna see ühendab õrnuse enesekindlusega.
Päevakommentaar: Naised, teil on vedanud
4 min

Päevakommentaar: Naised, teil on vedanud

Henri Kõiv jagab keerutamata põhjuseid, miks ta „Savvusanna sõsaraid” vaadates kadedust tundis.
Müürileht