Pariisis toimub 30. novembrist 11. detsembrini kliimakonverents COP 21. Saja üheksakümne kuue riigi esindajad sõlmivad pärast aastatepikkusi läbirääkimisi lepingu, mille tulemusel võtab iga riik vastutuse vähendada vastavalt oma võimetele määratud protsendi võrra kasvuhoonegaaside lendumist atmosfääri, et hoida ära ülemaailmne kliimakatastroof.

Isaac Cordal, „Järgne juhtidele” (2011, Berliin). Rahvakeeli tõlgendatud kui poliitikud, kes arutavad kliimasoojenemise üle. Foto: autori koduleht cementeclipses.com

Lepingu põhiline eesmärk on pidurdada kliimamuutuseid sedavõrd, et maailma keskmine temperatuur ei tõuseks aastaks 2100 üle 2° C. Rohkem kui 2-kraadise tõusu puhul on oodata oluliselt rohkem ekstreemseid ilmastikunähtuseid nagu põud, tornaadod, üleujutused jne. Sahara kõrb laieneb veelgi ning madalad saareriigid jäävad hoopis vee alla. Lisaks viljaka maapinna ja joogivee kaole tähendab see suurele osale inimkonnast elukoha hävimist. Siinmail on kliimamuutuste tagajärjel oodata üldiselt niiskemat, hallimat ja veidi soojemat ilma, ent ootamatud ilmaüllatused mõne lumeuputuse või veel rängema suveleitsaku näol ei jää samuti nägemata.

Niisiis lubab Eesti Euroopa Liidu koosseisus vähendada oma kasvuhoonegaase (KHG) 2030. aastaks 40 protsendi võrra (võrreldes aastaga 1990) ning 2050. aastaks 60 protsendi võrra. Kuna Euroopa on üks väiksemaid süsinikdioksiidi tekitajaid maailmas, seisneb COP 21 tegelik tähtsus selles, et kohale tulevad ka Hiina, mis toodab veerandi kogu maailmas atmosfääri lenduvast KHG-st, ja Ameerika Ühendriikide esindajad, mis on teine suurim KHG-de tekitaja. Mõlemad riigid on valmis lepingule alla kirjutama ning võtma vastu lahendusi, et kliimamuutuseid leevendada.

Sisuliselt tähendab Pariisis allkirjastatav kokkulepe uutele tehnoloogiatele üleminemist – mida on juba osaliselt tehtud –, mis ei toituks fossiilkütustest, vaid taastuvast energiast. Sajandi lõppu loodetakse jõuda süsinik-neutraalse majandusega ehk nii, et kasvuhoonegaase inimtegevusest atmosfääri enam ei lendu. Riigid peavad lepingujärgselt toimima läbipaistvalt ning andma vähemalt iga 5 aasta järel aru, milline nende progress olnud on ning kas neil on võimalik eesmärke kõrgemale seada. Vaesemaid riike toetavad uutele tehnoloogiatele üleminemisel rikkamad riigid ja ühendused nagu USA ja Euroopa Liit.

Pariisi sõidab ka Kliimabuss ning Müürileht ühes nendega! Kae Hooandja videost, mis keskkonnaühenduste delegatsioonil seoses kliimakonverentsiga plaanis on:

Loe COP21 ja kliimamuutuste kohta siit.