Nädal täis kirjandust

Kui kuu alguses vallutas Tartu iga-aastane festival Prima Vista, siis lõpp rõõmustab pealinna kirjandussõpru, sest 25.–29. maini vältab Tallinnas festival HeadRead.

Kui kuu alguses vallutas Tartu iga-aastane festival Prima Vista, siis lõpp rõõmustab pealinna kirjandussõpru, sest 25.–29. maini vältab Tallinnas festival HeadRead.

Katja Kettu. Foto: Ofer Amir

Katja Kettu. Foto: Ofer Amir

Välisesinejate loetelu on pikk ja muljetavaldav, siin leidub omajagu üritusi nii luule- kui ka proosahuvilistele, nii krimi- kui ka ulmefännidele, autoreid on nii Lääne- kui ka Ida-Euroopast, aga ka Ameerikast ja näiteks isegi Botswanast.

Ehk tuntuimate nimedena torkavad silma žanrikirjanduse esindajad: 27. mail esineb Kirjanike Majas krimikirjanik Donna Leon ning 28. mail ameerika ulmekirjanik Peter V. Brett, mitmel korral on võimalik näha ka inglise krimikirjaniku Jason Goodwini esinemisi. Eesti publikule ei tohiks olla võõrad ka soomlased Sofi Oksanen ja Katja Kettu ega venelased Artemi Troitski ja Mihhail Šiškin, kes on külastanud varem Tartu kirjandusfestivali.

Lisaks klassikalistele kohtumistele autoritega leiame festivali kavast ka vabaõhutegevusi (nagu kirjanduslikud jalutuskäigud – Kalamajas, Nõmmel, Kadriorus, vanalinnas), etendusi (näiteks Jelena Skulskaja lastelavastus „Rumal hiireke”), aga ka harivaid ümarlaudu (näiteks eesti kirjanduse tõlkijate vestlusring „Puhas eesti kirjandus” ja aruteluõhtu „Düstoopia ja sotsioloogia”), loetakse võistu proosat ja slämmiformaadis luuletki, festivalipäevade hilisematel tundidel näitab lätivene luulerühmitus Orbita, kuidas teha luulediskot. Ürituse esinejate nimekirjast ei puudu ka Sigmund Freudi lapselapselaps.

Lisainfot leiab festivali kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

90ndad. Pisut loba kirjandusest
Erakkond + sõbrad. Pildil (vasakult): Mehis Heinsaar, Aare Pilv, Jaan Kangilaski, Ann Veismann, Andreas Kalkun, Lauri Sommer, Marko Kompus. Ilmselt mai 1997. Foto: erakogu
Erakkond + sõbrad. Pildil (vasakult): Mehis Heinsaar, Aare Pilv, Jaan Kangilaski, Ann Veismann, Andreas Kalkun, Lauri Sommer, Marko Kompus. Ilmselt mai 1997.
10 min

90ndad. Pisut loba kirjandusest

Aare Pilve tähelepanekuid saab ehk võtta järjena tema kunagisele kirjutisele „Olevikumälestusi üheksakümnendatest”, üheksakümnendad on minevik, aga postmodernistlik fragmentaarium püsib. Mis tundus 90ndail oluline? Kas (ja kuidas) on üheksakümnendad tagasi? Kas Pilvest sai „Tartu Krull”? Kus (kes) on Kivisildnik ja Kender nüüd?
Anna hoogu: lasteraamat  „Seitse väikest elevanti”
Marja-Liisa Platsi illustratsioon raamatule „Seitse väikest elevanti” illustratsioon. Foto: erakogu
Marja-Liisa Platsi illustratsioon raamatule „Seitse väikest elevanti”.

Anna hoogu: lasteraamat „Seitse väikest elevanti”

„Suure ja sinise mere ääres elasid seitse väikest elevanti,” juhatab jutustaja sisse uue valmiva lasteraamatu, mille autoriks Tia Navi ning kunstnikuks Marja-Liisa Plats.
Müürileht