Pärnus toimub minikonverents „Valitud samme läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri”

Reedel, 4. aprillil kell 14.00–18.30 toimub Pärnu Muuseumis minikonverents „Valitud samme läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri”.


Reedel, 4. aprillil kell 14.00–18.30 toimub Pärnu Muuseumis minikonverents „Valitud samme läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri”.

Konverentsil osalevad Arhitektuurimuuseumi rändnäituse „100 sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri” sammuseadjad, kellest iga esineja keskendub ühele hoonetüübile. Vaatluse alla satuvad kõige erinevamad arhitektuuriilmingud bussiputkadest kõrghooneteni ja palvemajadest Pärnu villadeni.

Esinejad:

14.00 – Leele Välja „Kuidas iseloomustada 20. sajandi arhitektuuri. Pikad ja lühikesed sammud, märksõnad ja teetähised.”

14.20 – Anneli Randla „Kui kirikut ei saa… Palvemajadest 20. sajandil”

14.40 – Oliver Orro „Need mitut moodi vanamoodi majad. Historitsismi ja -juugendiajastu järelmõjud 1920.-30. aastate arhitektuuris: ajatult ilusad või piinlikult vanamoodsad hooned?”

15.00 – Mart Kalm „Olev Siinmaa ja teised eestiaegse Pärnu projektandid”

15.20 – Maris Mändel „Teistmoodi ehituspärand ehk argisest materjalist erilisel moel”

15.40 – 16.10 Kohvipaus

16.10 – Heiki Pärdi „Bussiputka – väike, argine ja vajalik”

16.30 – Epp Lankots „Kujutletud ja lubatud eristumine: asutuse puhkekodud Nõukogude Eestis”

16.50 – Mait Väljas „Mängides Ameerikat – kõrghooned Nõukogude Eestis”

17.10 – Triin Ojari „Olümpiaehitised Tallinnas”

17.30 – Jaak Huimerind „Pärnu villad 35 aastat hiljem”

17.50 – Diskussioon

Eesti Arhitektuurimuuseumi rändnäitus „100 sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri” seab eesmärgiks kaardistada 20. sajandi olulisemad arhitektuuriilmingud Eestis. Tänapäevane arhitektuuriajalookäsitlus ei liigu enam ammu mööda tippe: väärtustatakse ka tüüpilist ja argiaarhitektuuri. Nii esinevad ka „100 sammus” kõrvuti silmapaistvad ja juba klassikaks saanud hooned ning meie igapäevane argikeskkond. Näitus on avatud kuni 18. maini.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Avatakse Ott Kadariku fotonäitus „Mida rääkisid silmaterade sees olevad mehikesed”
2 min

Avatakse Ott Kadariku fotonäitus „Mida rääkisid silmaterade sees olevad mehikesed”

Täna kell 17.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Ott Kadariku fotonäitus „Mida rääkisid silmaterade sees olevad mehikesed”, mis on sündinud autori mitmete reiside tulemusena Hiina ja Jaapani suurlinnadesse.
Algas Tartu Pepleri 1a kuuerühmalise lasteaia ideekonkurss
2 min

Algas Tartu Pepleri 1a kuuerühmalise lasteaia ideekonkurss

Tartu linn kuulutas välja ideekonkursi aadressil Pepleri 1a asuvale kinnistule kuuerühmalise lasteaia hoone parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks.
Eesti Arhitektide Liidu arvates nõuab Rail Baltic senisest põhjalikumat arhitektitööd
Rail Balticu trassivariandid. Rail Baltic trassikoridori kavandamise oluliseks aluseks on 2011. aasta AECOM-i tasuvus-teostatavuse uuring. Selle alusel on valitud punasega tähistatud liin.
2 min

Eesti Arhitektide Liidu arvates nõuab Rail Baltic senisest põhjalikumat arhitektitööd

Arhitektid juhtisid tähelepanu, et Rail Balticust saab tõenäoliselt üks sajandi tähtsamaid ehitisi, mille mõju Eesti elukorraldusele ja -keskkonnale on väga suur. Liidule teeb muret, et arhitektide kompetentsi ei ole Rail Balticu kavandamisel seni…
Müürileht