Peeter Selg arutleb homme TLÜs rändekriisi kui „nurjatu probleemi” üle

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi (mitte ajada segamini Peeter Espaku & co sarnase nimega MTÜga, TLÜ ÜTI on päris teadusasutus) teadusseminaris „Euroopa rändekriis kui nurjatu probleem” kaalub poliitikaanalüüsi professor Peeter Selg Euroopa rändekriisi lahendatavuse küsimust: kuidas lahendada paradoksaalset „nurjatut probleemi”?

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi (mitte ajada segamini Peeter Espaku & co sarnase nimega MTÜga, TLÜ ÜTI on päris teadusasutus) teadusseminaris „Euroopa rändekriis kui nurjatu probleem” kaalub poliitikaanalüüsi professor Peeter Selg Euroopa rändekriisi lahendatavuse küsimust: kuidas lahendada paradoksaalset „nurjatut probleemi”?

Peeter Selg. Foto: erakogu

Peeter Selg. Foto: erakogu

Viimastel aastatel on rände teema Euroopas saanud märksa enamaks kui lihtsalt Euroopa Liidu siseste ja väliste migrantidevoogude kontrollimise administratiivse võimekuse probleem. Probleem tungib läbi mitmete poliitika valdkondade olles korraga nii humanitaarkriis, geopoliitiline konflikt, julgeolekurisk, potentsiaalne finantskoorem, EL-i liikmesmaade koostöö nurjumine, poliitiline kriis (sh parempopulismi tõus) jne.

Sestap on paslik vaadelda seda kriisi kui nurjatut probleemi. Erinevalt lihtsatest ja komplekssetest probleemidest on nurjatud probleemid põhimõtteliselt lahendamatud (ehkki võivad olla teatud määral valitsetavad), kuid nendega tuleb tegeleda justkui oleks lahendus võimalik, sest nende ignoreerimine ei tule kõne alla, vähemalt demokraatlikes riikides ja ühiskondades mitte. Nurjatute probleemide säärane paradoksaalne iseloom muudab nad huvitavaks uurimisobjektiks mitmesuguste sotsiaalteaduslike lähenemiste jaoks, mis eeldavad – terve mõistuse seisukohalt sama paradoksaalselt – suhete esmasust asjade ees. Neid lähenemisi nimetatakse akadeemilises kirjanduses „relatsioonilisteks“.

Tuginedes oma viimastele töödele seoses „relatsioonilise pöördega“ sotsiaalteaduses, pakub professor Selg välja uurimisagenda relatsioonilisele lähenemisele nii Euroopa rändekriisi laadsete nurjatute probleemide analüüsimiseks kui valitsemiseks.

Nii ettekanne kui järgnev diskussioon leiab aset inglise keeles.

Seminar toimub kolmapäeval, 21. veebruaril kell 16 TLÜ ruumis M-648. Info ja registreerimine TLÜ kodulehel.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kas kliimapagulased vajavad kaitset?
Foto: Climatalk (CC by 2.0)
Sri Lanka Tamili pagulased põgenemas osalt tsunami tagajärjel uuesti puhkenud kodusõja eest.
7 min

Kas kliimapagulased vajavad kaitset?

Ekstreemsed ja muutuvad kliimaolud soodustavad inimeste ebakindlust ning nende vastuvõtlikkust ka poliitilistele võimumängudele. Pagulasteema puhul on seni vähe kliimaküsimusi käsitletud, mis võimaldaks ometi suuremaid probleeme leevendada, kui mitte isegi ennetada nende tekkimist.
Populism ja huumor kui demokraatia nurjatud probleemid
Peeter Selg. Foto: erakogu
Peeter Selg.
14 min

Populism ja huumor kui demokraatia nurjatud probleemid

Huumori kaudu on lihtne luua populistlikke „meie-nemad” vastandusi, kuid hästi tehtud nali aitab tõsta esile ka olemasolevate ühiskondlike suhete sattumuslikkust. Just seepärast on huumor demokraatia mõistes nurjatu probleem.
Müürileht