Kas keegi on täpsemalt aru saanud, mis seal Paides toimub, et see linn nii paljudel andekatel muusikutel elulookirjelduses kodulinnana märgitud on? Arvo Pärdi kõrval on Alan Olonen ehk Kali Briis ilmselt mu lemmikumaid tüüpe sealt ja see on ikka uskumatu, kui palju väärt muusikakraami on Kali möödunud kaheksa aasta vältel loonud.

Loendamatu arv lühemaid ja pikemaid albumeid nii erinevatelt asjalikelt Eesti plaadileibelitelt kui ka omal käel välja antud, seda kõike nii digitaalselt, CD-l kui ka väärikal vinüülil. Mitmed muusikavideod ning koostöö erinevate artistidega. Mängib ehedalt ise kõik instrumendid sisse, laulab kaasa ja kasutab võimalikult vähe arvuti abi. Igati õigustatud tituleerimine Eesti indie-electro-pop’i kuningaks. Kõige selle taustal teeb mind muidugi eriti nukraks asjaolu, et „The Moon Ghost” oleks võinud olla meie käes vinüülplaadina, sest läbi Hooandja oli igaühel võimalus selle Kali Briisi väga laheda soovi täitumisse panustada, kuid kahjuks see ei õnnestunud. See muidugi ei kahanda albumi väärtust, võib-olla teeb selle hoopis veelgi magusamaks. Olles tema muusikat viimase paari aasta jooksul tihedalt jälginud, võib uuel plaadil täheldada tõepoolest Kali Briisi evolutsiooni, millele viitab ka juba kolmas lugu – võimsate kitarrikäikudega 7-minutiline instrumentaaltükk „Future Electric”. Saundid on sügavamad ja täidlasemad, kohati ka varasemast tõsisemad, kuid põhijooneks on siiski energiline 80ndate mõjutustega elektro-sünt-popp. Üks lugu teise järel süstivad kuulajasse mingit seletamatut ja lihtsat positiivsust ja siirust, Kali vokaalid on muhedad ja biidid panevad paratamatult naeratava suuga pea küljelt küljele nõksuma. Ja kindlasti teeb mitmeid õnnelikuks seegi, et albumit on võimalik kuulata lõpmatuseni täiesti tasuta.

Album kuulamiseks ja allalaadimiseks saadaval siin.