70ndate psühhedeelse spacerock’i ning Tame Impala austajad võivad rõõmustada: Pond, Austraalia bänd, mille koosseisu kuulub kolm Impala praegust või endist liiget, on andnud välja oma viienda albumi. Hoolimata oma tagasivaatlikkusest on plaadil palju veidraid helikombinatsioone, mis panevad selle kõlama väga kaasaegselt.

Meeldejäävaid kitarrikäike ja viiteid minevikusaurustele leidub erinevatele maitsetele. Bo Diddley biidiga stoner’lik avalöök „Whatever Happened to the Million Head Collide?” võib tavalise muusikasõbra jaoks alustuseks petlikult eksperimentaalne ja rõhuv olla. Samas albumi teine ja viies lugu, varem singlitena ilmunud „Xanman” ja „Giant Tortoise”, lasevad temalgi kergemalt hingata – kuulda saab White Stripesi laadset kiiresti meeldejäävat ühe massiivse kitarririfi juhitud garaažirokki.

Hingetõmbeaega annab Pond vähe. Nick Allbrooki moekalt iniseva vokaali kantud „O Dharmale” järgneb Black Sabbathi stiilis raiuv „Aloneaflameaflower”. Nimilugu on ülejäänud kompotist eristuv: hoogsale raadiosõbralikule kitarritaustale laulab vokaali bändi kodulinna Perthi oma Erkki Hüva ehk Cowboy John, keda huvitab, mis uimasteid bändimehed pruugivad („What kind of drugs you guys on?”). Lühikese, 34 minutit kestva albumi lõpetab plaadi pikim pala „Midnight Mass”, kus bänd on vabastanud end spacerock jam’i käigus otsekui neist vähestestki raamidest, mis ülejäänud lugude puhul täheldatavad olid.

https://soundcloud.com/modularpeople/pond-midnight-mass

Ansambli püsimatus ja truudusetus kindlale stiilile tuleb „Hobo Rocketil” ehk isegi paremini välja kui nende mullusel läbilöögialbumil „Beard, Wives, Denim”, mis ei olnud nii „tagasivaatavalt edasiruttav”, vaid pigem lähedasem Tame Impala loomingule. Tuleb märkida, et Impala värskeim album „Lonerism” on „Hobo Rocketi” kõrval ehk rafineeritum, Pondi üllitis samas jõulisem ja julgem. Igatahes laseb album aimata vägevat kontsertbändi – tõenäoliselt teeks Pond oma uusima albumi arsenaliga festivalilavadel Impalale silmad ette.