Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Generaadio tegijad Raik Sõster, Mari-Liis Leis ja Kaspar Aug. Pildilt on puudu Umar Zarip. Foto: Gabriela Liivamägi

Generaadio juured ulatuvad aastasse 2013, mil Genialistide Klubi programmijuhiks sai praegune Psühhodisko eestkõneleja Ahto Külvet, kelle peas hakkas idanema idee, et tegemist poleks ainult muusikamaja, vaid pigem subkultuuri- või isegi multikultuurimajaga. Ahto levitas mõtet noorte huviliste seas, kellest üheks oli Sigrid Salutee, pakkudes omalt poolt ruume ja tehnilist abi. Sigrid rääkis raadiost omakorda Kärt Rebasele, kes lõpuks raadiole elu sisse puhuski ning meenutab nüüd tagantjärele, et toona oli kõik veel lahtine: „Kes, kuidas ja mismoodi. Oli lihtsalt ettepanek, et olgu raadio!” Ja raadio sai! Nüüd, viis aastat hiljem on Generaadio juhtkonnas neli tegelast: tegevtoimetaja ja projektijuht Kaspar Aug, kes veab arenguhüppe programmi raames Generaadiot kuni aprilli lõpuni, programmijuht Mari-Liis Leis, juhatuse liige Raik Sõster ning laekur ja IT-juht Umar Zarip. Leisi sõnul on Generaadio olemus tema jaoks olla häälekandja neile, kes suuremat kõlapinda otsivad, ning ka mängumaa, kus helikatseid ellu viia või raadiotegemisse süveneda. Kuigi raadio stuudio asub Tartus, toovad nii Aug kui ka Leis välja, et ainult Tartu-põhised pole nende saated kunagi olnud. „„Ringjoon” keskendub rahvusvahelistele suhetele, „Märkame ja räägime” räägib sotsiaalsetest probleemidest, „Külapood” on aga huumorisaade Comedy Estonia koomikutelt jne,” tutvustab Leis väikest osa saatevalikust. Aug lisab, et vaikimisi eelduseks on avatud ja inimlik ellusuhtumine ning lisaks kajastuvad Generaadio olemuses kosmopoliitne vaade, ühiskonnakriitika ja sotsiaalse mõõtme avamine. Leis arvab, et kuigi palju on tulnud ette peataolekut, oma täpse identiteedi otsimist ning seda, kuidas raadio vabatahtlikkuse alusel ning minimaalse toetusega toimimas hoida, on neil nüüd juba siht silme ees, kellele ja miks Generaadio tegutseb. Ka Aug võtab arengueesmärgid positiivses võtmes kokku ning loodab, et lähemas tulevikus jõuab eetrisse rohkem rahvusvahelisemat programmi, ollakse nähtavamad nii veebis kui ka tänaval ning suurema tähelepanu osaliseks saavad ka need võrratud inimesed ja sündmused, kes iga päev Kultuurikvartalis midagi erilist korraldavad. „Kõige parem tunne on mul tegevtoimetajana siis, kui saame pakkuda oma asja ajamisest motiveeritud – ja seejuures vabatahtlikele – saatejuhtidele vajalikku platvormi, võrgustikku, koolitusi, ühisüritusi. See ongi eesmärk, sest siis sünnib koos tehtust uusi mõtteid, ühist jõudu kultuurimaastiku kujundamiseks ja lõbus on ka.”