Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Jaan Kroon. Foto: Gabriela Liivamägi

Jaan Kroon on mees, kes hoiab kõrgel Tartu vikerkaarelippu – on olnud kuulda, et tema ellupuhutud LGBT+ pidu Vikerruum on isegi nii popp, et selle jaoks sõidetakse kõikjalt Eestist spetsiaalselt Tartusse nädalavahetust veetma. Nüüd on Jaan võtnud ette uue väljakutse ning lisaks Vikerruumi organiseerimisele veab ta sellest aastast ka Genialistide Klubi programmi.

Kuid läheme ajas rohkem kui kümme aastat tagasi. Tartus olid LGBT-peod juba mõnda aega toimunud ning leidnud oma peatuspunkti Sõbra Maja keldris, kus ka Jaan baaris jooke segamas ja letil tantsimas käis. Mingil hetkel muutus pidude korraldamine seal liiga keeruliseks ning nii pandigi see traditsioon Tartus aastaks-kaheks pausi peale. Jaan aga liikus Tallinnasse graafilist disaini õppima ning Gei ja Lesbi Infokeskust juhtima. Kui ta 2008. aastal Tartusse naasis, oli linnas tekkinud uus aktivismipuhang ning taas lükati käima ka LGBT+ peod, mis ühel hetkel nimega Vikerruum ristitud saidki. Jaan ise on õnnelik, et nad on tõestanud, et LGBT+ peod saavad toimuda suurelt ja avalikult ning et nende ümber on palju toredaid ning toetavaid sõpru. „Vikerruum on eelkõige turvaline ruum LGBT+ kogukonnale. Vikerpidudele on oodatud kõik, aga austus üksteise vastu on endiselt see, mida me oma külastajatelt nõuame,” lausub Jaan, pidades kõige olulisemaks seda, et igaüks end peol vabalt ja turvaliselt tunneb. Genialistide Klubi juhatuse liikme Henri Roosipõllu sõnul, kes hiljuti Kroonile teatepulga üle andis, seisab Vikerruumi populaarsuse taga lisaks tiimitööle kindlasti ka Jaani karakter. „Ta ei möirga, vaid peab vaikselt plaani ja hakkab siis oma energiasäästliku kirega nokitsema.” Nii meenutab ta, kuidas Jaan jäi pärast eelmist Vikerruumi saali puhtaks pesema, et saaks selle hommikul ilma mureta akadeemilisema ürituse eestvedajatele üle anda. Roosipõld sõnab ühtlasi, et kui paljude alternatiivürituste korraldajad jooksevad paari aasta möödudes energiast tühjaks, siis Jaanil on siht veel õnneks silme ees ning nii on Kroon teinud vihjeid veel Vikerruumile lisaks midagi kogukonna hüvanguks organiseerida. Ka Generaadio tegevtoimetaja Kaspar Aug kirjeldab Jaani kui persooni, kes ikka ja jälle millegagi üllatab: „Ta on pühendunud, tragi, paindlik ja usaldusväärne. Ühtlasi tajun ma temas mingit sellist tugevust, mida teistes inimestes kohanud pole. Ma ei tea siiani, kui vana Jaan on, kuigi olen mitu korda küsinud. Sestap arvestan igaks juhuks variandiga, et ta on hoopis mingi maagiline olend.”