QUAL on William Maybelline’i sooloprojekt. Peamiselt on ta tuntud postpungiduo Lebanon Hanover liikmena, kelle vokaali on raske unustada. Kuigi sageli tahaks.
Tema värske EP „Cyber Care” pakub nelja nostalgilise tumeelektroonika vaimus lugu ning viib mõtted kuskile üheksakümnendatesse, kui selgemat kuju hakkasid võtma artistid, kes lisasid EBMi lakoonilisele kõlale elektro ja industrial’i mitmekülgset müralembust. Täpsustuse huvides: nagu DAF esitaks Skinny Puppyt või vastupidi. Erinevate allikate põhjal olid – ja on ilmselt siiamaani – selle žanri kõige andunumad kuulajad kahe meetri pikkused ja sama laiad saksa mehed. Plaadi esimesed kaks ja viimane lugu kõlavad, nagu needki oleks kaks meetrit pikad ja kaks meetrit laiad, aga jäävad sellegipoolest stiiliharjutusteks, kus raskepärase tantsumuusika saatel hüütakse moonutatud häälel erinevaid küberpungi mõisteid. Arvestatava, ent küsimusi tekitava isikupärani jõuab plaat kolmanda looga „I Have To Return Some Video Tapes”, kus William joriseb brutaalselt napi rütmi ja erinevate elektrooniliste häirituste saatel oma tavapärasel viisil, mida ei ole kõige õigem nimetada süngeks, vaid pigem napakaks või irooniliseks. Selle rabavalt kõvera jorina-EBMi paigutab konteksti teadmine, et „Ameerika psühhopaadist” tuttav Patrick Bateman tõi seltskonnast lahkumisel sageli ettekäändeks, et ta peab videokassetid tagasi viima. QUAL on selle palaga mõningatest žanritõdedest eemaldudes samasuguse ettekäände leidnud, hoomates, et veidrus viib sihile.
