Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (22.11–06.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on teemaks Etioopia kodusõda, sõjakuriteod okupeeritud Palestiina aladel, Ungari poliitiku silmakirjalikkus, ühe sondi edukas rännak ja Kanaari saarte sisseränne.

Illustratsioon: Laura Vilbiks
Illustratsioon: Laura Vilbiks

  • Pinged Etioopia, Eritrea ja Tigrai piirkonna vahel tõusevad. Eritrea oli tugev liitlane Etioopia valitsusele pärast 2018. aasta rahulepingut ning toetab Etioopiat nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. 26. novembril kuulutas Etioopia peaminister Abiy Ahmed välja sõjalise võidu Etioopiale kuuluvas Tigrai piirkonnas, kuid paari tunni pärast teostas Tigrai ikkagi raketirünnaku Eritrea pealinnale Asmarale. Rünnak märkis kolmandat korda, kui Asmara sattus tule alla alates sõjaliste operatsioonide algusest 4. novembril. Laupäeva õhtul olevat sõjalised operatsioonid lõpule viidud Mekelle linna kontrolli alla saamise järel. Praeguseks on tuhanded inimesed lahingus surnud ja kümned tuhanded üle piiri Sudaani põgenenud. Tigrai piirkond on olnud kogu sõdimise ajal infokatkestuses, seega täpset sõjas langenute arvu ei ole võimalik selgeks teha. ÜRO on samuti hoiatanud võimalike sõjakuritegude eest. Vaatamata Abiy võidu kuulutamisele, ei lõppenud sõdimine ning kinni ei suudetud pidada ka uuest tähtajast 30. novembril. Tigrai väed ei anna alla ning nende juht Debretsion Gebremichael ütles, et nad on valmis surema oma piirkonna valitsemise õiguste nimel.

    Tigrai Rahva Vabastusrinde (TPLF) partei oli Etioopia poliitika kõige mõjuvõimsaim tegija 1991-2018 aastatel, valitsedes range raudrusikaga. 2018. aastal tuli Abiy võimule ning hakkas kiirendama demokraatlikke reforme – vangide vabastamist, poliitiliste parteide keelustamise lõpetamist ning lubades läbi viia riigi esimesed täiesti demokraatlikud valimised. TPLF süüdistas Abiyt aga võimu kindlustamises Etioopia 10 piirkonna arvel, kuna kehtiv konstitutsioon on lubanud nendel piirkondadel teha iseseisvaid otsuseid maksustamise ja turvalisuse küsimustes, kuid Abiy läheb sellega vastuollu. TPLF kuulutas septembris, et ei tunnusta enam riiklikku võimu, mille tõttu konflikt tekkiski.

    Eritrea on praegu tähtis osapool käivas sõjas, kuid ei pruugi olla viimane välismaine jõud, mida tekkinud konflikt haarab. Sel aastal sõlmitud kolmepoolne leping Eritrea, Etioopia ja Somaalia vahel võib lõpuks tuua konflikti ka Somaalia pealinna Mogadishusse. Naaberriik Sudaani võib samuti sõda drastiliselt mõjutada, kuna Sudaan kannatab juba praegu mitmete humanitaarsete ja poliitiliste muutuste all ning sõjapõgenike sissevool ei tee olukorda lihtsamaks. Punase mere ja Adeni lahe militariseerimine algas ammu enne Etioopia kodusõda ning see võib anda vajaliku lükke, et konflikti sekkuksid ka kolmandad osapooled, et oma mõjuvõimu laiendada.

  • Iisraeli armee sõjakuritegu. Iisraeli vägede okupeeritud Palestiina aladel tulistati protestide käigus 14-aastast poissi, mille tagajärjel ta suri. Laupäeval kandsid leinajad Palestiina lipu sisse mähitud poisi keha läbi tänavate Rām Allāhis ja al-Mughayyiris. Palestiina välisminister ning parteid nimetasid tapmist sõjakuriteoks, lisades et Iisrael peaks selle eest vastutuse võtma. Tapmine läheb otseselt vastuollu mitmete rahvusvaheliste seaduste ning lepingutega ja ÜRO Lapse Õiguste konventsiooniga, millele Iisrael 1991. aastal alla kirjutas. Samuti elab praegu Läänekaldal illegaalselt ligikaudu 450 000 Iisraeli kodanikku, kuigi piirkond peaks olema koduks rohkem kui 2,8 miljonile palestiinlasele.
  • Ungari poliitiku silmakirjalikkus tuli päevavalgele. József Szájer on Ungarit valitseva partei Fidesz üks loojatest. Szájer on ultrakonservatiivne ning LGBT õiguste vastane poliitik, kes aitas kirjutada 2010. aastal Ungari vägagi vastuolulise konstitutsiooni, mis ei lubanud abielluda samasoolistel paaridel. Samuti esitas partei hiljuti ettepaneku keelustada samasoolistel paaridel adopteerimine. Ent eelmisel nädalal jäi Szájer vahele ligi 20 mehega geiorgial, kust ta proovis põgeneda pärast politsei tulekut. Pidu rikkus COVID-19 pandeemia tõttu sätestatud reeglistikku, mille tõttu Szájer ka tagasi astus.

    Tegu oli eheda näitega sellest, kuidas konservatiivsed väärtused pole eriti siirad. Kui partei üks loojatest levitab samasooliste paaride vastast sõnumit, aga ise osaleb salajastel geiorgiatel, on ilmselge, et sõnumit levitatakse pigem võimule saamise pärast ning mitte tõeliste uskumuste tõttu. See paneb mõtlema, kui palju Fideszi ja teise ultrakonservatiivsete parteide liikmed tegelikult samasooliste paaride õiguste vastu on ja kui palju sellest vastasusest on tingitud soovist võimul püsida.

  • Viie miljardi kilomeetrine teekond tasus ära. 2014. aasta detsembris saatis Jaapan välja ligi külmkapi suuruse sondi Hayabusa2, et koguda Ryugu asteroidi aluspinnasest proove. Asteroid asub 185 miljoni miili kaugusel. Teadlased väidavad, et Ryugu asteroid võib sarnaneda asteroidiga, mis kunagi maakera tabas ja selle elamiskõlblikuks muutis. Aluspinnase proovid, mida koguti ligikaudu üks gramm, on esimesed, mis üldse kunagi asteroidilt kogutud ja võivad anda aimu elu ja päikesesüsteemi päritolu kohta, seletades lahti, kust pärinevad elemendid nagu vesi. Laupäeval vabastas sond edukalt Maa poole kapsli, mis maandus Lõuna-Austraalias. Kapsel viidi Woomera Range Complexi, et viia läbi vajalikke ülevaatusi ja siis tagastada Jaapanile järgmise nädala algul. Ent Hayabusa2 sondi jaoks pole missioon sellega läbi, sest nüüd suundub see edasi kahe väikese asteroidi poole. Uue teekonna üks ots võtab ligikaudu 10 aastat ja selle eesmärk on viia läbi uuringuid ja leida viise, kuidas takistada asteroide Maad tabamast. Kui Hayabusa2 sondi proovid annavad uusi andmeid meie päritolu uurimiseks, võib olla vajalik edasine rahvusvaheline töö, et selliste asteroidide uurimist jätkata.
  • Kanaari saarte sisseränne. Eelmisel kuul rändas Kanaari saartele sisse 20 000 migranti ja 8000 põgenikku, kes Aafrikas COVID-19 leviku piirangutest tulenevate piiride sulgumise tõttu jäeti ilma peavarjuta. Arguineguin on väike linn Gran Canaria saarel, mis on koduks 2309 inimesele. Sellele lisaks majutatakse seal hetkel 2700 põgenikku. Tänavad on täis politseinikke, tervisetöötajaid ja ajakirjanikke, kes liiguvad ülerahvastatud sadama vahel edasi-tagasi. Ajutine keskus, mis algselt pidi mahutama 700 inimest, on koduks nüüd 2700 inimesele ning paljud elavad ja magavad kail. Osad migrandid liikusid sisemaale ja leidsid varjupaiga paremini varustatud ajutistes keskustes, hotellides või valitsuse vastuvõtukeskustes. Sisserände algusest liigutas valitsus 6000 migranti Arguineguini telkidest seitsmeteistkümnesse hotelli, millest mitmed asuvad Puerto Rico rannalinnas. Sarnaselt juhtus ka 2006. aastal „Cayuco kriisi” ajal, kui 36 000 inimest jõudsid samuti Hispaania saarestikuni väikestes kalastuspaatides. Ent seekord teeb olukorra raskemaks COVID-19 pandeemia, mille tõttu ei saa repatrieerimislende teha. Sisserändajad ei saa praeguses olukorras humanitaarabi, kuna Hispaania valitsusel tundub olevat raskusi kõikide sisserändajatega tegelemiseks ning küsitud on abi Euroopa Liidu partneritelt, et ümberasujad võrdselt liikmesriikide vahel laiali jaotada. Kui olukorda kontrolli alla ei saada, võivad asjaolu muutuda sarnaseks 2015-2016 aastate Euroopa rändekriisiga.