RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Sel korral võtab RSRi liige Mihkel Märtens lähema vaatluse alla olukorra, kus endine koomik on leidnud ennast järsku juhtimas üht kõige arvestatavamat jõudu Itaalia poliitikas.

Beppe Grillo. Foto: Giovanni Favia (CC by SA 2.0)

Pärast 2016. aasta referendumit põhiseadusmuudatuste üle astus Itaalia peaministri kohalt tagasi Matteo Renzi. Sellega langes Itaalia Vabariigi 63. valitsuse koosseis. Skandaalidest ja intriigidest räsitud poliitikamaastikul kustus lootuskiir näha stabiilsust, mida oodati Renzi valitsuselt. Valitsus püsis võimul 2 aastat ja 10 kuud, ületades sellega eluea poolest kahekordselt Itaalia keskmise valitsuskabineti kestvust. Kuigi referendumil lükati tagasi valitsuse pakutud seadusandliku võimu reformiplaan, võrdsustasid mitmed Euroopa populistlikud parteid referendumi tulemuse Itaalia rahva sooviga lahkuda Euroopa Liidust. Referendumi tulemuses saab tänada paljuski protestihääli – Itaalia rahvas näitas üles usalduse puudumist valitsuse vastu, kes ei suutnud käivitada riigi stagneeruvat majandust. Otseselt ei saa hääletuse tulemust lugeda populismi võiduks, näiteks avaldas tsentristlike vaadete poolest tuntud mainekas ajakiri The Economist toetust „ei”-kampaaniale, mis tõrjus Renzi pakutud reformikava. Samas oli see oluline poliitiline võit Viie Tähe Liikumisele, millel oli tähtis roll rahvahääletusel pakutud muudatuste läbikukkumisel. Parteid on saatnud seitsmeaastase ajaloo jooksul suur edu nii kohalikel, riiklikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel. Paljudele ootamatult jõuliselt poliitikaareenile tõusnud partei toetus on samas suurusjärgus valitseva Demokraatliku Partei omaga ning liigub tõusvas joones.

Veebipõhine postideoloogiline liikumine

Viie Tähe juht on Beppe Grillo, kes on koomikust poliitiline aktivist. 1980ndatel kogus ta tuntust jõulise poliitilise satiiri tegijana, kelle etteasted solvasid paljusid poliitikuid. Näiteks sai ta 1987. aastal avalikel telekanalitel esinemise keelu toonase peaministri Bettino Craxi Hiina visiidi ründamise tõttu. Viimase aastakümne jooksul on ta ajaga kohanenud ning valinud oma sõnumi edastamiseks moodsama platvormi. Tema blogis ilmuvad iga päev postitused ning see kuulub maailmas enim külastatud blogide hulka. Kuid Grillo jaoks on internet oluline ka laiemal tasandil. Partei algusaastatel kohalike omavalitsuste valimiste eel korraldati koosolekuid portaali Meetup kaudu ning seda eelkõige erakonna regionaalsete struktuuriorganite puudumise tõttu. Liikumine toetab internetipõhist otsedemokraatia kontseptsiooni, uskudes, et see vähendab korruptsiooni, millega Itaalia on võidelnud aastakümneid. Internetivalimisi rakendatakse ka partei siseelus. Enne valimisi korraldatakse internetis eelvalimised partei kandidaatide selekteerimiseks. Lisaks saavad partei toetajad valida enne üldvalimisi peaministrikandidaadi internetihääletuse teel. Vaatamata suurele populaarsusele on Grillo andnud märku, et ei oma ambitsiooni peaministriks saada. Lisaks sätestavad partei enda reeglid, et kriminaalsüüdistusega ei saa partei nimekirjas kandideerida, mis takistab 1981. aastal autoõnnetuse põhjustanud Grillol kandideerimist.

Partei logol olev suur V-täht tähistab itaaliakeelset väljendit vaffanculo (fuck off).

Viie Tähe Liikumist ei pea selle poliitilised vastased parteiks, vaid hoopiski poliitiliseks liikumiseks. Nende nimes olevad „viis tähte” sümboliseerivad partei jaoks viit olulist küsimust: puhta vee kättesaadavus, säästev transport, jätkusuutlik areng, kõigi õigus internetti kasutada ning keskkonnakaitse. Partei logol olev suur V-täht tähistab itaaliakeelset väljendit vaffanculo (fuck off). Anti-establishment maailmavaate esindajana võib pidada Viie Tähe Liikumist sarnaseks üle Euroopa esile tõusnud parempoolsete (UKIP Suurbritannias) ning vasakpoolsete (Podemos Hispaanias ja Syriza Kreekas) populistlike parteidega. Establishment’i-vastasus kujutab põhivoolu poliitika sotsiaalsete, poliitiliste ning majanduslike põhimõtete tõrjumist. Parteid ei saa asetada vaadete poolest üheselt poliitilise spektri vasakule-paremale teljele, seetõttu on liikumist kutsutud ka „postideoloogiliseks”. Läbiv trend on protest valitseva klassi vastu. Toetatakse suuremat läbipaistvust poliitiliste otsuste tegemisel ning poliitikute palkade vähendamist (Itaalia parlamendisaadikutel on Euroopa Liidus suurim põhipalk). Sellise ideoloogilise rõhuasetuse tõttu ongi Viie Tähe Liikumisel võimalik kõnetada tervet elektoraati, kogudes seeläbi laiapõhjalist toetust ning saades protestihääli teistes parteides pettunud valijatelt.

Otsides tunnustust Euroopas

Liikumise algusaastatel koguti toetust vasakpoolsete ideede kaudu – põhisõnumiteks olid keskkonnakaitse ning antikapitalism. Hiljem hakkas aga partei populaarsus kasvama parempoolsetes ning tsentristlikes erakondades pettunud valijate hulgas. Sellele aitas kaasa rahva usalduse puudumine valitsuse ning parlamendi vastu. 2013. aasta jõuline tulemus üldvalimistel (25% häältest) kujuneski peamiselt nende põhjuste tagajärjena. Pärast valimisi korraldatud üleriigilisest uuringust selgus, et 60% Viie Tähe valijatest ei soovi määratleda ennast vasak- või parempoolsena. Varasematel valimistel olid needsamad valijad andnud oma hääle nii parem- kui ka vasakpoolsetele erakondadele. Laiapõhjaline populaarsus võib aga võimule saades endast ohtu kujutada. Kui tehtavad otsused on vastuolus parempoolsete või vasakpoolsete ideedega, võib partei seetõttu hääli kaotada. Samas on protestihäälte kogumise nišile rõhuv partei selles tegevuses väga edukas.

Toetuse kasvatamiseks ning partei „salongikõlbulikumaks” muutmiseks üritati Beppe Grillo algatusel liita Viie Tähe 15 Euroopa Parlamendi liiget Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) fraktsiooniga. Grillo on kiitnud korduvalt UKIPi juhti Nigel Farage’i ning vaadelnud Brexitit kui väga positiivset sündmust. Seega võis Euroopa Liidu põhivoolupoliitikat toetava fraktsiooniga liitumine tunduda esmapilgul veider, aga käigu taga võib näha Viie Tähe soovi mõjuda Euroopa Liidu tulevasel reformimisel legitiimse partnerina, mis euroskeptilisse Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsiooni (EFDD) kuuludes ei pruugi nii olla. Grillo sõnul jagavad Viie Tähe Liikumine ning ALDE ühiseid väärtuseid poliitiliste otsuste läbipaistvuse ning bürokraatia vähendamise teemadel, samuti soovivad mõlemad osapooled põgenikekriisi lahendamist. Lisaks võis viimase paari aasta hääletustes näha trendi, kus UKIPi ja Viie Tähe saadikud hääletasid sama liini pidi ainult 20% ulatuses. Väljapakutud ning internetihääletusel partei toetajatelt ülekaaluka heakskiidu saanud liitumisplaan kukkus aga läbi ALDE fraktsiooni liikmete vastuseisu tõttu, seega jätkavad saadikud veel EFDD fraktsiooni ridades. Välistatud ei ole liitumine mõne teise fraktsiooniga – näiteks rohelistega – maailmavaateliste sarnasuste tõttu mõnes valdkonnas. Samas pole selline plaan realistlik, sest sarnaselt ALDE liikmetega tõrjuksid ilmselt ka rohelised igasuguse hüpoteetilise liitumisplaani.

Populistid Roomat puhastamas

Oluline roll Viie Tähe tulevikus on võimul olles protesti teisendamine positiivseks muutuseks ja suutlikkus probleeme lahendada. Senini nähtu tõstatab aga küsimusi, kuivõrd edukalt saavad „mittepoliitikud” probleemide lahendamisega hakkama. 2016. aasta juuni oli partei jaoks oluline verstapost, kui kohalikel valimistel võidutseti Roomas. Virginia Raggi kujul sai pealinn oma ajaloo esimese naislinnapea. Valimiste teises voorus kaks kolmandikku häältest kogunud Raggi lubaduste hulka kuulusid munitsipaalteenuste töö parandamine ning linnas lokkava korruptsiooni vastu võitlemine. Paljud linna probleemid tulenevad organiseeritud kuritegevuse tihedast seotusest linnavalitsuse bürokraatide ja poliitikutega. Mafia Capitalena tuntud korruptsiooniskandaaliga paljastus organiseeritud kuritegevuse koostöö linnaametnikega, kus kuritegelikud grupid teenisid Itaaliat tabanud põgenikelaine ning linna munitsipaalteenuste arvelt. Rooma linnapildis oli seda ilmestavaks näiteks tänavatel vedelev prügi ja linna jäätmekäitlusameti suutmatus tänavaid puhastada, mis tõestas ilmekalt eelnevalt võimul olnud Demokraatliku Partei juhitud linnavalitsuse võimetust linnakodanike heaolu parandada.

Pärast valimisi korraldatud üleriigilisest uuringust selgus, et 60% Viie Tähe valijatest ei soovi määratleda ennast vasak- või parempoolsena.

Pealinna valitsemine pole aga puhta südametunnistuse ning reformide elluviimise lubadustega kandideerinud Raggi jaoks edukalt möödunud. Väljakutse on osutunud oodatust raskemaks ning paljudele probleemidele pole suudetud lahendusi leida. Tagantjärele tarkusena võib korruptsiooniga võitlemise platvorm kõlada irooniliselt, sest linnavõimu puhastada lubanud linnapea siseringi kuulunud personalijuht vahistati korruptsioonikahtlusega. Pärast intsidenti sai Raggi partei juhilt Grillolt hoiatada ning linnapea sai korralduse olulised otsused edaspidi partei juhtkonnaga kooskõlastada. See demonstreerib Grillo soovi hoida erakonna üle ranget kontrolli. Ametis olnud kuude jooksul pole Raggi suutnud moodustada enda ümber hästi toimivat meeskonda, mis muudab linna paljude probleemide (eriti munitsipaalteenuste väärjuhtimise) lahendamise veelgi raskemaks. Poliitilised rivaalid kasutavad olukorda endise advokaadi ning vähese poliitilise kogemusega Raggi ründamiseks, tuues välja, et Viie Tähe Liikumine ei saa valitsemisega hakkama. See pole aga erakonna reitingut märgatavalt vähendanud. Kui erakond soovib 2018. aasta Itaalia üldvalimistel tugeva esituse teha, tuleb neil oma puhta imago hoidmiseks hoiduda edasistest skandaalidest, mis võib Itaalia poliitika loomusest tulenevalt keeruliseks osutuda. Viie Tähe suurimaks rivaaliks kujuneb ilmselt valitsev Demokraatlik Partei, samas konkureerib nendega süsteemis pettunud valijate häälte saamiseks parempoolne populistlik partei Põhjaliiga.

Viimastel aastatel Euroopa poliitikat iseloomustanud populismilaine kiiluvees on Viie Tähe Liikumine suutnud Itaalias poliitilise establishment’i vundamendi vankuma panna. Erakond on vallutanud miljonite peavooluparteide toetajate südamed, lubades totaalset muutust riigi juhtimise stiilis. Valijate suur ja jätkuv toetus näitab, et neid ei saa pidada naljanumbriks, samas võivad nende revolutsioonilised ideed võimule tulles teostamata jääda. Teatud määral proovitakse eristuda tüüpilistest peavooluparteidest ning säilitada oma n-ö poliitilist värskust, kuigi Euroopa Liidu tasandil nähakse, et tunnustus teistelt parteidelt on liikumise arengule oluline. Lõpuks peab aga Viie Tähe Liikumine tõestama, et nad saavad võimul olemisega hakkama ega muutu poliitilise süsteemi survel etableerunud poliitiliseks jõuks, mille vastu nende toetajad võitlevad.