Silence. Silent Cinema Soundscapes – kaasaegne muusika kohtub tummfilmidega

Helikopteris on end sisse seadnud isemoodi sündmus Silence. Silent Cinema Soundscapes, kus 20. sajandi alguse avangardfilme saadab nüüdisaegne muusika kohalikelt, kuid ka pisut kaugematelt tegijatelt. Järgmine, 3-osaline seanss toimub juba homme, 30. augustil kell 20.30.

Helikopteris on end sisse seadnud isemoodi sündmus Silence. Silent Cinema Soundscapes, kus 20. sajandi alguse avangardfilme saadab nüüdisaegne muusika kohalikelt, kuid ka pisut kaugematelt tegijatelt. Järgmine, 3-osaline seanss toimub juba homme, 30. augustil kell 20.30.

Kaader D.W. Griffithi filmist „An Unseen Enemy” (1912)

Kaader D.W. Griffithi filmist „An Unseen Enemy” (1912)

Võimalikult mitmete elektroonilise muusika žanritega eksperimenteeriva artisti Oudeisi muusika saatel tuleb näitamisele René Clairi 1924. aasta film „Entr’acte”, mis kuulub ürituse dadaistlike mõjutustega tööde riiulile. Algselt balleti vaheaegade ajal linastumiseks mõeldud lühifilmist kujunes aga iseseisev teos, kus teevad etteaste mitmed tuntud nimed 20. sajandi alguse Pariisi avangardi seast, sealhulgas Erik Satie, Marcel Duchamp, Francis Picabia jt.

Õhtu teiseks filmiks on D.W. Griffithi „An Unseen Enemy” (1912), mida saadab pianist ja helilooja Reinis Kampe, kes varemgi filmidele muusikat loonud. „An Unseen Enemys” astuvad esimest korda kinolinale õed Lillian ja Dorothy Gish, kes peavad filmis rinda pistma oma rahaahne majahoidjaga.

Kolmanda teose muusikalise poole eest vastutab Silence. Silent Cinema Soundscapes projekti kuraator Żeńska Forma ning filmiks Charlie Chaplini 100. sünniaastapäeva puhul režissööri 1917. aastal valminud „Immigrant”, mis kujutab armastusloo katte all 20. sajandi alguse immigratsiooni olemust Ameerikas, seda nii otseselt kui läbi peene sümbolismi.

Muideks, Silence. Silent Cinema Soundscapes pakub muusikutele võimalust üritusest esinejana osa võtta. Selleks tuleb aadressil silencemusictallinn@gmail.com saata väike jupp mõnest filmist, mida saadab teie enda muusika.

Üritus Facebookis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Uus eesti biit: Oudeis
Oudeis. Foto: Evert Palmets (Body Machine Body)
Oudeis.

Uus eesti biit: Oudeis

Oudeis on artist, kelle muusikat on kohalik kassetinduse isa Trash Can Dance nimetanud „tööstussümfooniaks ja ülistuseks industriaalsele draakonile”. Tõeliste masinate „muusikat” on ta kogenud otsekontaktis, ehitades sellele üles nii kõnealuse kui ka industriaalsele techno’le keskenduva kõrvalprojekti Democide.
Savva Terentyev talletab eksperimentaalmuusika paberile
Savva Terentyev (paremal) ja David Tibet bändist Current 93. Foto: Ania Goszczyńska
Savva Terentyev (paremal) ja bändi Current 93 asutaja David Tibet.
,
3 min

Savva Terentyev talletab eksperimentaalmuusika paberile

Selle aasta aprillis jõudis kohalike väikeste plaadi- ja raamatupoodide lettidele üks omamoodi üllitis – noodivihik briti eksperimentaalmuusika koosluse Current 93 albumi „Soft Black Stars” transkriptsiooniga, millest rääkisime kõnealuste noodivihikute looja Savva Terentyeviga lähemalt.
Teater heliplaatide kaanekunstis. Intervjuu Rob Youngiga
8 min

Teater heliplaatide kaanekunstis. Intervjuu Rob Youngiga

Enne kui graafiline disain plaadikunstis troonile tõusis, vaatasid albumikaantelt vastu teatraalsed kostüümimängud ja mõistatuslikud „elavad pildid”, mida tänapäeval enam naljalt ei kohta.
Müürileht