Sõbralikult seksismist: kellele ei meeldiks komplimendid?

Jaana Davidjants kirjutab Feministeeriumis, miks on juba ammu aeg loobuda seksistlikest komplimentidest.

Jaana Davidjants kirjutab Feministeeriumis, miks on juba ammu aeg loobuda seksistlikest komplimentidest.

Illustratsioon: Jaana Davidjants

„Oh, eelmine kord, kui me kohtusime, olid sa märksa kogukam,” hüüdis mulle tunnustavalt kauge tuttav, kui teda üle tüki aja nägin. „Paksem või?” küsisin mina, kerge imestusenoot hääles. „Oh naised, neile ei saa ju komplimentigi teha. Nii õrnakesed, kohe solvuvad,” vaatas tüüp abiotsivalt ringi.

Küllap on paljud naised harjunud sedalaadi komplimentidega. Kahjuks ei lõpe sellised heasoovlikud kommentaarid naise kehakaaluga, neid jagub küllaga ka mujale. Ise nii kenake, aga meest ja lapsi ei olegi? Oma vanusele vaatamata oled sa päris hot! Kusjuures sellise komplimendi teevad mulle sageli minuvanuselised meesterahvad. Naise kohta tead sa poliitikast päris palju! Seda komplimenti kuulen ma sageli pärast seda, kui olen mitu korda öelnud, et tegin oma magistrikraadi justnimelt politoloogias. Ja siis veel minu lemmik: feministi kohta oled sa ju päris okei! Noh, ja samas vaimus edasi.

Milles probleem?

Võib ju mõelda, et kas nüüd tõesti ei ole teha midagi tähtsamat kui iriseda komplimentide kallal. Maailmas on sõjakolded, näljahäda, kliimasoojenemine. Ja inimene tahtis ju ilmselgelt head, lihtsalt välja kukkus natuke kehvasti. Kuid lihtsalt sellepärast, et heatahtlik seksism on nii levinud ja selle algne impulss heasoovlik, ei ole selle kehv mõju vähem reaalne. Sest komplimentide kaudu meid sotsialiseeritakse. Signaliseeritakse, mis on õige ja vale, sisestatakse väärtusi ja norme. Komplimendid on pehme võimu tehnika.

Eelnevate näidete puhul koorub naiste jaoks välja teatav nõutud standard: ole sale, kenake ja paljune. Kusjuures esimesed kaks, saledus ja ilu on vahendid, mis viivad sihile ning aitavad saavutada viimast, nimelt paljunemist. Rääkimata sellest, et vananemine on päris kindlasti häbilugu. Ei pea isegi mainima, et samad standardid meestele ei kehti. Muide, kindlasti ei ole seksistlikud komplimendid vaid meeste pärusmaa ning naised teevad neid sageli sama innukalt. Kuna naistele sisestatakse sedalaadi seksistlikke topeltnõudeid maast-madalast, on neid väga raske mitte omaks võtta, seksismi internaliseerimata jätta.

Võimestavad komplimendid

Aga kuidas paremini? Kuidas teha võimestavaid komplimente? Sest tegelikult ei ole ju positiivsel tagasisidel midagi viga. Üks (ja äärmiselt elementaarne) võimalus on kiita inimese tegevust ja saavutusi. Ehk siis mitte rääkida sellest, kes sa oled, vaid mida sa teed – mis on täiesti tavaline meeste puhul.

Ja kui on ikka kange himu kommenteerida välimust, siis on täiesti võimalik teha seda seksismi laskumata. Näiteks keskendudes millelegi unikaalsemale, nagu lahedalt kräsus juustele, toredale lõuale või kenadele naerukurdudele. Ja kui keegi ikkagi tundub hirmus hot, siis nii täpselt ütlegi, ilma lisandusteta. Ehk siis kui koos komplimendiga kõlab lisand „naise kohta”, siis on suhteliselt turvaline arvata, et asi kisub kiiva.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Head tüdrukud halbadel deitidel
Kaader multifilmist „Kaunitar ja koletis”
5 min

Head tüdrukud halbadel deitidel

Disainer Jaana Davidjants kirjutab, kuidas määrab avalik ja isiklik sfäär seda, millist käitumist naistelt oodatakse ning sellest, et vihane olla on tegelikult okei.
Võrdsete võimaluste utoopia
Kaljo Põllu „Mälestused” (1968). Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu. EKMi digitaalkogu loal
Kaljo Põllu „Mälestused”, segatehnika, 1968, Eesti Kunstimuuseum
8 min

Võrdsete võimaluste utoopia

Vaatamata paljudele raamatutele ja filmidele matriarhaadi võimalikest rõõmudest ning õudustest oleks nii naistel kui ka meestel põhjust loota, et tulevik on võrdõiguslik.
Ida-Euroopa feministide ühine vastupanu

Ida-Euroopa feministide ühine vastupanu

Kuidas feministid saaksid osutada vastupanu parasjagu Ida-Euroopa riikides tõusvale natsionalismilainele? Kuna meie ajalugu on seotud ning ühiskondlikud retoorikad on tihtipeale sarnased, on viljakas üheskoos luua ka strateegiaid, et olukorda parandada.
Müürileht