Festivalisuvi pakub nii kodu- kui ka välismaal rõõmu kõikvõimaliku muusika armastajatele. Nagu igal aastal, on ka seekord lisandunud uusi tulijaid, kuid jäänud ka palju üritusi, mille toimumiskordi enam kokku lüüa ei oskakski, kui keegi teine kuskil arvestust ei peaks. On ka festivale, nagu Kukemuru Ambient, Juu Jääb, Eesti Hip Hop Festival, elektroonilisele muusikale pühendatud Sūpynės Leedus või VUM Soomes, mis seekord ruumipuudusel lehest välja jäid, kuid millele peaks kindlasti pilgu peale heitma. Teie käsutuses on Müürilehe väike suvefestivalide ülevaade, mis aitab ehk paika panna, kuhu seekord suund võtta.

Hard Rock Laager
Millal: 29.–30. juuni
Kus: Vana-Vigala, Raplamaa
Kes: Lacuna Coil, Parkway Drive, Crowbar, I Am Morbid, In The Woods, Ajattara, Eversin, Dying Gorgeous Lies, Saille, Blinded Memory, Kosmikud, Talbot jt.

Ester Faiman. Foto: Riina Varol

Ester Faiman. Foto: Riina Varol

Ester Faiman, Rada7.ee
„Hard Rock Laager on sel aastal juba seitsmeteistkümnendat korda vankumatu järjekindlusega juuni lõpus Vana-Vigalas oma väravaid lahti löömas ning vaikselt võiks hakata kaaluma selle suvefestivali muinsuskaitse alla võtmist. Ma arvan, et ei olegi tegelikult üllatav, et sellist aastaid kestnud järjekindlust näitab üles just metal’i-skeene – on ju üks osa raskema muusika publikust nagu lapsed, kes vajavad ellu korda ja stabiilsust. Kui ikka juba nii on harjutud, et kohe pärast jaanipäeva on HRL, minnakse sinna ilma pikemalt arutlemata ja pilet ostetakse ära juba sügisel. Teise osa moodustavad minusugused, kes ilmuvad kohale mõne konkreetse esineja tõttu, kuid ei pea reeglina kunagi ka teistes pettuma – festivalil on alati ette näidata eeskujulik välismaiste staaride valik ja korralik ülevaade kodumaisest. Toimumispaik on samuti uskumatult perfektne. Tegu on vana mõisapargiga, mida piirab ühest küljest jõgi ja teiselt poolt von Uexküllide perekonnakalmistu – täpselt selline koht, kuhu keskmisest tumedam kamp ringi jõlkuma sobib. Kuigi külastajate arv on kogu aeg vaikselt kasvanud, on see püsinud ikka mõnusal tasemel, nii et kuskil eriti trügima ei pea, kõik sõbrad leiad üles ja soovi korral mahud jõkke ujumistiiru tegema.”

Seto Folk
Millal: 29.–30. juuni
Kus: Värska
Kes: Hoven Droven, Curly Strings, Cätlin Mägi, Zetod, Lõõtsavägilased, Naised Köögis, Mandotrio, Päri Päri jt.

Talvike Mändla. Foto: Ken Mürk

Talvike Mändla. Foto: Ken Mürk

Talvike Mändla, muusikahuviline luuletaja
„Esimene kord, kui ma Seto Folgil käisin, oli minu jaoks väga müstiline. Mäletan, kuidas sõitsin varahommikul pärast söökladiskot värskelt leitud sõbra pakiraamil öömaja poole. Ikka ülesmäge ja hooga alla, kahel pool teed metsad ja metsajärvede kohal kerkimas heleroosa udu. Kõige tähtsam aga, arvan, oli soojus ja rahu, mida sealsetest inimestest õhkub. Seda täiendavad mõnusad kontrastid. Festivali külastavad nii lastega pered, külatädid kui ka päälinlased, kes õhtu lõppedes kõik külg külje kõrval tantsu löövad ja kohalikku handsat mekivad. Palju on päris-tunnet – pakutakse ehedat kodutoitu, muusikat teevad inimesed, kes on õppinud oma laulud vanavanematelt. Muusikaprogramm on Värskas väga mitmekülgne, palju on traditsioonilist laulu ja leelokoore, tänavu toimub esimest korda ka Seto Tandsopido. Teisalt saab nautida maailmatasemel folkrokki ja pärimuselektroonikat. Eelmisel suvel esines seal näiteks Metsatöll, selle aasta pärliks on Rootsist pärit Hoven Droven, kes kindlasti ühtegi puusa nõksutamata ei jäta. Neile, kel leelost küllalt saab, on matkaprogramm, filmijurtas näeb soome-ugri lühifilme, saab joogatada, paadiga sõita ja supelda. Mujal maailmas pandaks säärasele üritusele vast koguni retreat’i silt külge. Seto Folk on mõnus põhjus linnast põgenemiseks. Ilusat energiat ja häid mõtteid saab sealt kindlasti.”

Mägede Hääl
Millal: 6.–8. juuli
Kus: Eesti Kaevandusmuuseum, Kohtla-Nõmme
Kes: Badass Yuki, Winny Puhh, Orelipoiss, Paranoid One, Rando Arand, San Hani, Rassakas, Zahir/Zriamuli, Indrek Spungin jt.

Myspace01 ja White Gloss. Foto: Ken Mürk

Myspace01 & White Gloss, DJd ja produtsendid
„Esimene Mägede Hääl oli meie jaoks kui järjekordne nädalavahetuse melu Tallinna nüüdseks suletud kultuuriklubis Helikopter, aga kõvasti suurem ja eksootilisem nii muusikaliselt kui ka inimeste poolest, kes olid kõikjalt kokku tulnud. Keskmiselt mõnus rahvahulk, hea ilm ja hästi koostatud programm olid festivali puhul meeleolu kujundavad tegurid. 24 tunni jooksul sai käia nelja lava vahet 50 erinevat artisti kuulamas, kellest igaühel oli pakkuda midagi omapärast – ragisevast rokist räpini ja sealt edasi alternatiivse elektroonikani. Kogu energia sulas perfektselt kokku nõukaaegse ja loodusküllase vaatepildiga, mida oli võimalik koos muusikaga kogeda. Sai hommikutundideni tantsitud ja vana telliskivihoone katusel päikse käes peesitatud, kuni oli aeg jätta hüvasti kõigiga, kes sellest toredast hommikust veel viimast võtsid. Linnud siristavad, et Mägede Hääl 2018 tuleb ilmselgelt võimsam kui varem, sest nüüd on meile antud lausa kaks päeva, et üheskoos head muusikat nautida!”

Võnge
Millal: 7.–8. juuli
Kus: Vango Imedemaa, Saarde, Pärnumaa
Kes: ARY, Holy Motors, Rasmus Rändvee, Orelipoiss, Steps To Synapse, Tartu Popi ja Roki Instituut, 4 AM, INGER jt.

Raul Ojamaa. Foto: Ken Mürk

Raul Ojamaa. Foto: Ken Mürk

Raul Ojamaa, muusik ja produtsent
„Olles bändidega paljudel erinevatel suvefestivalidel esinenud, seostub igaühega mingi omapärane meeleolu. Võnke (endise nimega Acoussion) juures jäid kõige enam meelde just kodusus ja hubasus. Justkui oleks sõbra juures suurel aiapeol, aga sellisel viisakal, kuhu lapsed ka kaasa võetakse. Peresõbralikkus on ka üks punkt, mille korraldajad isegi promotekstides välja toovad. Kontakt artistidega on kontsertidel intiimsem kui muidu, pole suuri kokkupandavaid lavasid, vaid astutakse üles näiteks paadisillal või väikese laulukaare all. Ka muusiku seisukohalt on selline looduslähedane esinemispaik hoopis vähem „päris kontsert”, mis tähendab, et artistid on avatumad. Vähemalt eelmistel aastatel astus enamik bände üles akustiliste kavadega, mida nii tihti ei kuule. Soovitan Võnget inimestele, kes ei otsi suuri rahvahulki, aga tahaksid samas värskes õhus head muusikat nautida. See pole festival hommikuni DJ saatel pidutsejatele, vaid rohkem päevasel ajal maas pikutajatele. „Festival” ongi selle ürituse kohta võib-olla vale termin, pigem on tegu piletiga olenguga looduskaunis kohas. Ma väga loodan, et korraldajad suudavad ürituse kasvades seda koduõuemeeleolu säilitada.”

I Land Sound
Millal: 12.–15. juuli
Kus: Illiku laid, Orissaare, Saaremaa
Kes: Piidivabrik, Must Mesi, Lekker, Haigla Pidu, Sünk, Zenni ja Tagasi, Tallinn Express, Manatargaq, Still Out, Öömaja, Tiks, Tjuun In jt.

Liisi Ree. Foto: Ken Mürk

Liisi Ree. Foto: Ken Mürk

Liisi Ree (L.Eazy), DJ
„Eelmisel aastal sündinud I Land Sound on tõeline pärl ning usun, et paljudele festivalil osalenutele üks soojemaid mälestusi möödunud suvest. I Land Soundi puhul on eriti tore selle idee – festivali seemne pani küll mulda Piidivabriku seltskond ja kogu asjaajamisega tegeleb korraldustiim, aga sündmus toimub siiski erinevate muusikaürituste ja skeenede koostöö tulemusel. Alal on piisavalt ruumi – saab massist eralduda või, vastupidi, minna kohale suure või väikse kambaga. Eri päevadel esineb mitmesuguseid artiste ning muusikat leidub seinast seina, aga see kõik on sätitud omavahel sobima. Lisaks muusikale on kaasatud kunstiprojektid ja töötoad, millest kõik saavad ette registreerides osa võtta. Inimesed on sõbralikud, kohapeal on ka üsna suur valik sööki ja jooki ning külastajad saavad majutatud – enamik ilmselt muul ajal Illikule ei satu. Sageli on festivalide elutee selline, et need esimesed kipuvad olema kõige „õigemad” – juhuslikke „eksinuid” satub sinna vähe, kõik on uus ja huvitav, hea ja ootustest tulvil. Hoian pöidlaid, et meretuul aitab I Land Soundil veel aastaid värske ja helgena triivida.”

Positivus
Millal: 20.–22. juuli
Kus: Salacgrīva, Läti
Kes: Nick Cave & The Bad Seeds, The Prodigy, Tove Lo, Mura Masa, Years & Years, Lauv, Ivan Dorn jt.

Lepatriinu. Foto: Ken Mürk

Lepatriinu. Foto: Ken Mürk

Lepatriinu, muusik
„Kui mõtlen tagasi oma Positivuse kogemusele, oli see küll üürike, ent täielikult positiivne. Startisin Tallinnast kell 9 hommikul, olles ise 38-kraadise kehatemperatuuriga deliiriumis, jooksin soundcheck’ist kümme minutit enne kontserdi algust autosse meiki tegema, andsin seni suurima publiku hulga ning energiaga enda parima live’i ning lõpetasin kell 17, et jõuda Pärnusse järgmisele keikale. Ilm oli väga soe, kuulajad elasid kaasa ning üldse ei tahtnud ei lavalt ega festivalilt lahkuda. Aastal 2017 oli mul väga palju esinemisi ning ringisõitmist, mistõttu oli kahjuks võimatu aega maha võtta, et mõnel muusikafestivalil lõpuks natuke puhata. Positivus oli kindlasti üks nendest, kuhu oleks võinud jäädagi. Metsaalune, värske õhk ja mitu päeva täis kõiksugust muusikat kõlab täpselt nagu minu tassike teed. Tänavu pean endale selle aja kindlasti tekitama ja minema Mura Masat ning Sigmat kuulama.”

Viljandi Folk
Millal: 26.–29. juuli
Kus: Viljandi lossimäed
Kes: Bombino, Debi Gogochurebi, Gatyamadzag Zenekar, Hò-rò, Kadrievi Orkestar, Tanzhausgeiger, The East Pointers, Sound of Dragon, Tintura, Angus, Curly Strings jt.

Jaanika Elgula. Foto: Kris Süld

Jaanika Elgula. Foto: Kris Süld

Jaanika Elgula, folgi vabatahtlik
„Minu südame võitis Viljandi folk kohe ning ka aastaid hiljem on see minu jaoks endiselt üks aasta tähtsaimaid sündmusi. Kahekümne kuuendat korda saavad pärimusmuusika nautlejad kokku maalilistes Viljandi lossimägedes, et avastada ja taasavastada parimat folkmuusikat Eestist ja mujalt. Viljandi Pärimusmuusika Festival on midagi palju enamat kui lihtsalt muusikafestival ja paljude jaoks ongi melu ilmselt tähtsam kui kõik muu. Tänu oskuslikule korraldustööle on loodud suvesündmus, mida saavad turvaliselt nautida igas vanuses külastajad. Viljandlasena tunnetan folki ehk veidi teistmoodi kui väljastpoolt tulijad. Siin elades olen harjunud vaiksete tänavate ja tuttavate nägudega. Juulikuu viimane nädal toob aga siginat-saginat täis linnapildi ja hoopis teistmoodi energia, mis jätab Viljandi augusti alguses väsinu ja õnnelikuna kogetu üle mõtteid mõlgutama. Mina olen valinud teadlikult folgi nautimise vabatahtlikuna ning töid, mida niivõrd suure festivali toimimise tagamiseks teha saab, olen saanud proovida seinast seina. Kuidagi hea ja eriline tunne on olla osake sellest kooslusest, kes loob maagiat, mida me kõik seal sel aastal Sajaga! kogeda saame.”

Kalana Saund
Millal: 26.–29. juuli
Kus: Sõru sadam, Hiiumaa
Kes: Jimmy Winkles, Lone, Dasychira, Kisling, MD James, Jacob Samuel, Tapes, Ajukaja ja Nikolajev, Cubus Larvik, Lootus, Regret jt.

Johanna Tenso. Foto: Ken Mürk

Johanna Tenso. Foto: Ken Mürk

Johanna Tenso, DJ
„Eelmisel suvel käisin kokku viiel festivalil ja nelja puhul neist oli vaja pärast lõppu veel nädalat väljapuhkamiseks. Kalana Saund oli erand. See on festival, mis ongi samal ajal puhkus. Kokku tuleb terve Tallinna underground-skeene, et heita endalt linna ahelad ja kadakate vahel parima muusikaselektsiooni saatel täiega lõdvaks lasta. Valikus on midagi igale maitsele, saab Haigla Peol öö läbi põrandale (liivale?) kuuma anda, heinapallidel lebades tundide viisi ambient’i ja merekohina segu kuulata või üldse melust eemal metsa ja mereäärt avastada. Kõige toredam on seal festivalipinge puudumine – ei pea jooksma ühe lava juurest teiseni ja üritama linnukest kirja saada, et nüüd on see või teine nähtud. Pigem oledki justkui suurel väljasõidul ja sõbra Hiiumaa suvilas mängib hunnik megaartiste. Kulgemine on väga mõnus, vaarud näiteks varahommikul läbi metsa kämparisse tagasi, aga avastad kogemata järjekordse kamba sõpru, kellega hommik ilusti lõunasse veeretada, veini juua, ujuda, tähtsatest asjadest rääkida, lihtsalt elu ja suve nautida. Seetõttu on Kalana Saund esimene suvefestival, millele oma kalendris ruumi teen.”

Sweet Spot
Millal: 27.–28. juuli
Kus: Kultuurikatla park
Kes: Jeff Mills, Soichi Terada, Róisín Murphy, Gilles Peterson, Mew, José González, Little Dragon, Honey Dijon, 5’nizza, nublu, Bullion, CEM jt.

Britt Randma. Foto: Ken Mürk

Britt Randma, muusikaentusiast
„Suvi tuleb magus… Vähemalt nii võib ennustada viimase aja soojade ilmade ning eesootava festivali Sweet Spot põhjal. Just siis, kui arvad, et Eestis on piisavalt üritusi ja tahaks igal nädalavahetusel justkui linnast välja sõita, et järgmisele sündmusele jõuda, üllatatakse linnafestivali korraldamisega Kultuurikatla alal. Võiks eeldada, et olemuselt on tegu millegi sarnasega nagu meie põhjanaabrite Flow, mis on tekitanud minus (ja ilmselt paljudes teistes) väga soojad tunded. Suurepärane lineup, mõnus vibe ning muud lisaväärtused, mida festivalikülastajatele pakutakse. Kuna Sweet Spot toimub esimest korda, siis usun, et paljud muusikasõbrad ootavad seda sama suure elevusega kui mina. Esinejate nimekirjast võib leida poppi, elektroonikat, indie’t ja rokki, nii et muusikat igale maitsele. Minu jaoks on kõige põnevamad artistid Róisín Murphy ja Little Dragon, kelle Eestisse tagasitulekut olen juba pikalt oodanud – neil kontsertidel näeb mind kindlasti lava ees kahele eriti ägedale ja andekale naisterahvale ekstravagantses kostüümis kaasa elamas. Lisaks välisartistidele on esindatud suur hulk eesti muusikamaastiku kõige kuumemaid nimesid, kelle saab ühekorraga ära näha. Kes Tallinn Music Weekile ei jõudnud, sellel on võimalik kuulda lugusid näiteks Ewert & The Two Dragonsi tulevalt albumilt. On, mida oodata. Sweet Spotil näeme!”

Intsikurmu
Millal: 3.–4. august
Kus: Intsikurmu metsapark, Põlvamaa
Kes: Big Freedia, Bucharest, Mörk, Ghostpoet, Oligarkh, Suff Daddy & The Lunchbirds, Conner Youngblood, Audience Killers, Lexsoul Dancemachine, reket, Maarja Nuut & HH, Pia Fraus jt.

Helena Randlaht. Foto: Piia Salundi

Helena Randlaht, muusik
„Intsikurmu festival võlus mind juba esimesel kohtumisel. Mäletan, kui Sibyl Vane’iga seal 2014. aastal lavale astusime. Mõnusalt väike, aga piisavalt suur. Erinevalt lõunanaabrite Positivusest veel mitte liiga suureks ja turundusmaiguliseks paisunud. Hea festivali teeb eriliseks see, kui sellel on ainuomane ja äratuntav energeetika. Intsikurmul on see olemas ja selgelt tajutav. Tegemist on hubase, ilusa ja natuke ka ebamaise sündmusega, kuhu tulevad need, kes oskavad seda hinnata. See mõjus justkui põgenemine urbanistlikust reaalsusest ja inimesed olid siiralt rõõmsad. Selleaastastest artistidest ei tohiks maha magada Ghostpoetit, Pia Frausi ega Maarja Nuuti. Lisaks muusikale saab Intsikurmul nautida looduses viibimist ja toredate inimeste seltskonda; värskendada end tervisliku joogiga või ampsata vegeburgerit. Kui argipäev möödub enamjaolt linnamelus ja kontoris, siis vaimses plaanis oleks mõistlik Põlva metsade ja Lõuna-Eesti kaunite kuplite vahele kindlasti uitama minna. Kogeda head muusikat ja lummavat õhustikku. Äkki isegi leida võimalus jääda Lõuna-Eestisse natukene kauemaks kui festivali ajaks. Kindlasti tuleks juua piisavalt vett ja kaitsta end päikese eest!”

Moonland
Millal: 3.–5. august
Kus: Rummu karjäär, Harjumaa
Kes: Boris, Ron Morelli, Legowelt, Underground Resistance, Juho Kusti, Regis, DVS1, Daniel Avery, Lipelis, Octo Octa jt.

Tanel Mütt. Foto: Ken Mürk

Tanel Mütt, DJ ja promootor
„Kui 2017. aasta suvel tõsiselt miinusesse jäänud ning laiahaardeliste takistustega võidelnud Into The Valley teatas oma tulevaste plaanide edasilükkamisest, ei osanud mina ega ka paljud kohalikud eeldada, et Rummus võiks toimuda uus rahvusvahelise väärtusega festival. Kuigi seda on võrreldud sisuliselt eelmisel aastal toimunud Into The Valleyga, seab Moonland konkreetse fookuse just techno-muusikale ning selle erinevatele tahkudele, sealhulgas rütmikama poole nimedele, nagu Nima Gorji, Dana Ruh ja Christopher Ledger, kuid ka tumedama ja hüpnootilisema tahu esindajatele, nagu DVS1, Regis ja Sleeparchive. Lisaks ei ole puudust viimase aasta kõige populaarsemaks nähtuseks kujunenud elektroartistidest, kellest on kohal näiteks I-F ja Legowelt. Festivali kõige tähtsama nimena võib tõsta esile Underground Resistance’i, kes panevad üritusele punkti neljatunnise live-esinemisega. Praeguseks on välja kuulutatud pea kuuskümmend esinejat, kellest viiendiku moodustavad kohalikud. Senine lineup ning erakordne lähenemine visuaalsele kujundusele ei jäta kvaliteetse tantsumuusika austajatele põhjust üritusel mitte osaleda.”

Flow
Millal: 10.–12. august
Kus: Suvilahti, Helsingi
Kes: Kendrick Lamar, Patti Smith, Moodymann, D.A.F., Grizzly Bear, The Egyptian Lover, Kamasi Washington, Yaeji, St. Vincent, Helena Hauff, Lauryn Hill jt.

Richard Pohjanheimo. Foto: Ken Mürk

Richard Pohjanheimo. Foto: Ken Mürk

Richard Pohjanheimo, DJ
„Flow on tõusnud aastate jooksul tänu oma programmile ja ruumilahendustele maailma kontekstis üheks hinnatuimaks festivaliks ning on suutnud säilitada eeskujulikult krõbedale piletihinnale lisaks ka aktuaalset kultuuriprogrammi. Kindlasti pole Flow üks nendest festivalidest, kus sõbraga longerot lahjendades pool päeva põõsa all istuda. Osaliselt juba seetõttu, et kõige odavam jook maksab 8–9 eurot, ning teisalt põhjusel, et hästi kureeritud programm pakub uudishimulikule külastajale konstantselt midagi vaatamiseks või kuulamiseks. Olgu selleks siis kunstinäitused, filmid või artistid. Isiklikust kogemusest võin öelda, et festivali programm „Sustainable Flow” on võti nende Helsingi pidustuste edukaks ja säästlikuks nautimiseks. Soomlased ei hooli ainult keskkonnast, vaid ka sellest, et kultuurikangelastel oleks võimalik hoida maailma parandades mõõdukat tarbimistempot, et mälestus festarist alkoholi pärast auklik ei oleks ning artistid ennastunustava söömise tõttu nägemata ei jääks.”

Viru Folk
Millal: 10.–12. august
Kus: Käsmu, Lääne-Virumaa
Kes: Svjata Vatra, Metsatöll, Kukerpillid, Justament, Sibul & Tuksam, Aapo Ilves, Kiriko, Folkmill jt.

Helar Tappo. Foto: Ken Mürk

Helar Tappo. Foto: Ken Mürk

Helar Tappo, muusik
„Viru Folk on juba üheteistkümnendat korda toimuv põhjamaise muusika festival. Igal aastal on üritus pühendatud kindlale maale ning lisaks kodustele nägudele on platsis hulganisti väljavalitud riigi esinejaid. Ürituse puhul on tegemist koguperefestivaliga – tegevust jagub igas vanuses inimestele ning muusikaline pilt on samuti rikkalik. Viru Folgi toimumispaigas Käsmus võib tunda omamoodi sünergiat. See on armas mereäärne kaluriküla, kus äraeksimisvõimalus on minimaalne. Lähedal asub mitu mõnusat ujumiskohta, kus end kuumal suvepäeval jahutada. Käsmu viib eemale argipäevast ja pakub võimalust nautida hetke. Esimest korda külastasin Viru Folki 2017. aastal. Sellega seoses meenuvad soe suveilm, mõnus seltskond, kaasahaarav melu ja üllatuslik paduvihm. Tol korral oli fookuses Soome 100. juubel ehk kohale olid toodud põhjanaabrite värvikaimad artistid. Mäletan, kuidas ühel õhtul esines pealaval Finntroll ja sadas meeletut vihma, aga see ei peatanud kedagi, vaid võimendas kogu tantsu ja tralli. 2018. aasta Viru Folk on pühendatud meie armsale Eestile ning sellesse panustavad näiteks Svjata Vatra, Naised Köögis, Metsatöll, Justament, Aapo Ilves, Mandotrio ja paljud teised.”

Weekend Festival
Millal: 16.–18. august
Kus: Pärnu rand
Kes: Afrojack, Post Malone, Axwell & Ingrosso, The Prodigy, Alan Walker, Kygo, R3hab, A Boogie Wit Da Hoodie jt.

Päevakoer. Foto: Ken Mürk

Päevakoer, räppar
„Eelmisel aastal sai Weekend Festivalil käidud küll, kuigi vilksamisi, nii et üks silm juba kinni. Weekend Festival Baltic on selle regiooni suurim tantsumuusikafestar, nagu korraldajad seda ise kutsuvad. Siin on tähtis just sõna „tantsumuusika”. Kui tuli teatavaks uudis, et ka meie seda oma bändiga väisame, vallandus internetis suuremat sorti shitstorm stiilis „ärge nussige meie festivalidega, ah?!”. Eks igal muusikažanril on oma truuheedid, I get it, aga ole meheks/naiseks ja kiika vahel oma ninaesisest kaugemale. Tantsumuusika on midagi enamat kui lihtne vaibakloppimine, eksole. Festivalist endast. Raha on ürri alla pandud mehelikult. B-lavani jõudes arvasin, et olengi lõpubossi juures, aga ei, pealava tõmbas korraks karvad püsti küll. Fakin hell, Metallical ega Queenil polnud ka nii uhket venüüd. Mitte et võrdleks festarit ühe bändiga, aga Weekendil on enamasti laval ju ainult DJ. See, kui suured kulud üritusel katta on, kajastub ka lineup’is. Maailma ühed enim nõutud DJd Afrojack ja Ketta Taavi on platsis, lisaks veel Post Malone, 5MIINUST, The Prodigy jpt. Kellele see festival siis mõeldud on? Sulle, mulle, meile. Kui sa just enda kindlast žanrist kümne küünega kinni ei hoia, on seal avastamist palju. Pärnu rannas võiks ju korra aastas ära käia küll – miks mitte sättida see käik 16.–18. augusti kanti.”

Esilehe fotol Mägede Hääl 2017. Autor: Aleksander Kelpman