Tartu Elektriteater näitab ingliskeelsete subtiitritega varustatud eesti filmiklassikat

Tartu Elektriteater näitab koostöös Eesti Filmi Instituudiga digitaalselt taastatud ja ingliskeelsete subtiitritega varustatud eesti filmiklassikat: käesoleval kevadel iga kuu ühe filmi. Programm võimaldab pilguheitu osale eesti inimese identiteedist ja orienteeruda eesti kultuuris, ühtlasi annab võimaluse viia meie filmipärandit Eesti piiridest väljapoole. Ja ei tasu unustada ka kodumaist vaatajaskonda: programm annab harvaesineva võimaluse näha meile tuttavaid tegelasi ja lugusid suurelt kinoekraanilt.


Tartu Elektriteater näitab koostöös Eesti Filmi Instituudiga digitaalselt taastatud ja ingliskeelsete subtiitritega varustatud eesti filmiklassikat: käesoleval kevadel iga kuu ühe filmi. Programm võimaldab pilguheitu osale eesti inimese identiteedist ja orienteeruda eesti kultuuris, ühtlasi annab võimaluse viia meie filmipärandit Eesti piiridest väljapoole. Ja ei tasu unustada ka kodumaist vaatajaskonda: programm annab harvaesineva võimaluse näha meile tuttavaid tegelasi ja lugusid suurelt kinoekraanilt.

Peategelane Arno ja kiriku kellamees Lible

Peategelane Arno ja kiriku kellamees Lible

Sarja esimese filmina 2. märtsil kell 19.00 linastuv „Kevade” pole üksnes üks tähtsamaid linateoseid eesti filmi ajaloos, vaid läheb suurepäraselt arvesse ka kui tour de force filmikunstis üleüldiselt. Oskar Lutsu romaanil põhinev lugu koolirüblikute juhtumistest ja krutskitest pole vähimalgi määral aegunud – „Kevadet” oleks paslik ikka ja uuesti vaadata, tuletamaks meelde, kui vähe on ajaga tegelikult muutunud.

„Kevade” keskmes on Oskar Lutsu poolautobiograafiline tagasivaade oma nooruspõlvele. Peategelane Arno on tagasihoidlik noormees, kes leiab end esimest korda elus armununa koolipinki istumas. Mõistagi pole tema kuramaaž meelistüdruku Teelega ilma takistusteta ja, nagu elus ikka, tulevad vahele probleemid, mida kumbki neist ette näha ei oska.

Tartu Elektriteatri programmi vaata siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Noorte filmiklubi aitab jala filmimaailma ukse vahele saada
„Nullpunkti” režissöör Mihkel Ulk. Foto: Patrik Tamm
„Nullpunkti” režissöör Mihkel Ulk.
,
1 min

Noorte filmiklubi aitab jala filmimaailma ukse vahele saada

Tallinna Kesklinna noortekeskus koostöös laste- ja noortefilmide festivali Just Filmiga alustab 20. veebruaril 16–26-aastastele filmihuvilistele suunatud filmiklubi, mis tutvustab filminduse erinevaid külgi ja aitab noortel jala filmimaailma ukse vahele saada.
Filmikriitika teemalise üritustesarja esimene töötuba käsitleb tabusid ja tavasid eesti filmikriitikas
Kaader filmi „1944” võtteplatsilt. Foto: Renee Altrov
Kaader filmi „1944” võtteplatsilt.
,
1 min

Filmikriitika teemalise üritustesarja esimene töötuba käsitleb tabusid ja tavasid eesti filmikriitikas

28. veebruaril algusega 13.00 toimub kino Artise kohvikus filmikriitika teemalise üritustesarja esimene töötuba pealkirjaga „Tabud ja tavad eesti filmikriitikas”. Üritusel käsitletakse filmikriitikat läbi päevakajaliste filmitekstide, täpsemalt tulevad arutlusele äsja…
2015. aasta Oscarid – nii nagu alati
“Grand Budapest Hotel”
“The Grand Budapest Hotel”
6 min

2015. aasta Oscarid – nii nagu alati

Briti päritolu filmikriitik Laurence Boyce heidab pilgu eelseisvale Oscarite jagamisele ja vaatab lähemalt parima filmi auhinna kandidaate.
Müürileht