Tartu Elektriteatris räägitakse igavuse esteetikast

Reedel, 20. aprillil toimub Tartu Elektriteatris aadressil Jakobi 1 konverents „Igavuse esteetika”, mis saadab praegu Tartu Kunstimajas avatud Peeter Talvistu samanimelist kuraatornäitust ning õhtul linastub kinos Chantal Akermani film „Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Bruxelles”.

Reedel, 20. aprillil toimub Tartu Elektriteatris aadressil Jakobi 1 konverents „Igavuse esteetika”, mis saadab praegu Tartu Kunstimajas avatud Peeter Talvistu samanimelist kuraatornäitust ning õhtul linastub kinos Chantal Akermani film „Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Bruxelles”.

Kaader filmist „Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Bruxelles

Tänapäevasest intensiivsest elutempost ja infotulvast kantud kultuuriruumi paistab tagant sundivat sündmuslikkuse imperatiiv: kogu aeg peab midagi juhtuma, lakkamatult peab olema huvitav. Teadvus on alaliselt millegi järgmise otsingul, kehad on kaasatud sündmustevoogu.

Niisuguse pideva rähklemise keskel kerkib küsimus igavuse nüüdisaegsest staatusest: mis on igavus ja milline koht on sel tänapäeva kultuuris? Milliseid esteetilisi ja kunstilisi vorme igavus praegusel ajal võtab? Kas igavus on ainuüksi midagi tüütut, mida tuleb peletada, või võib sel olla ka rikastavat, isegi kriitilist potentsiaali? Näib ju kultuuri seisukohast igavus olema lausa olemuslikku laadi. Küsimus pole mitte üksnes selles, et igavus sunnib meid midagi peale hakkama, vaid ka vastupidi, igavus näib pakkuvad vajalikku „meele lahutust”, meele lahtisidumist selle igapäevastest asjastest seostest, et kohtuda tegemise tõelise potentsiaalsusega.

Konverents „Igavuse esteetika” tegeleb nende ja teiste igavusega seotud küsimustega. Juttu tuleb igavusest kirjanduses, kaasaegses kunstis, filmis, popkultuuris ja spordis, igavusest kui snobismist, kehalisest seisundist, vastupanust jne. Konverentsil astuvad üles Eik Hermann, Maarin Mürk, Tõnis Kahu, Katre Pärn, Karl Saks, Joosep Susi, Maia Tammjärv, Tõnis Tatar, Berk Vaher.

„Igavuse esteetika” saadab samanimelist näitust, mis avatakse reedel, 13. aprillil Tartu kunstimajas ning jääb avatuks 13. maini. Näitusel osalevad kunstnikud Sirja-Liisa Eelma, Flo Kasearu, Peeter Mudist, Krista Mölder, Ede Raadik, Imat Suumann, Jevgeni Zolotko ja Jaan Toomik. Näituse kuraator on Peeter Talvistu, projekti kaasautor Jaak Tomberg ning graafiline kujundaja Tuuli Aule.

Loe konverentsi kohta lisa Facebookist, näituse kohta kunstimaja kodulehelt ning filmi kohta Elektriteatri kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Eskalaatori edasinihutamiskiirus: ajutine igavik ajas
Illustratsioon: Andrei Kedrin

Eskalaatori edasinihutamiskiirus: ajutine igavik ajas

Aeglaselt edasinihkumise kunsti lõuend, eskalaator, mis nihutab tema kasutaja ühest maailmast teise. Mida räägivad eskalaatorid algajale entusiastile tehnika olemusest?
Aeglane kino – kas ajaraisk või paratamatu kulgemine?
Kaader Béla Tarri filmist „Torino hobune”
10 min

Aeglane kino – kas ajaraisk või paratamatu kulgemine?

Tundidepikkused linateosed, kus ei toimu näiliselt midagi, võivad mõjuda üha väheneva tähelepanulävega publikule piletina vanglasse või peegeldada hoopis vaatajate endi ärevust ja igavust.
Inimsöömine digidžunglis
Illustratsioon: Andrei Kedrin
7 min

Inimsöömine digidžunglis

Küberruumis toimuv pidev ideede, sümbolite ja tekstide remiksimine ehk kultuuriline kannibalism tekitab oma võitjad ja kaotajad. Z-generatsiooni kui digiühiskonna pärismaalasi vaadatakse sestap kord ihalevalt, kord põlastusega.
Müürileht