Tartu kuulutab välja Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatu pealkirja

Millal viimati juhtus, et pealkirja esitleti enne kui teost? Ja veel naistepäeval!

Millal viimati juhtus, et pealkirja esitleti enne kui teost? Ja veel naistepäeval!

Tartu kultuuripealinnaks 2024 arutlused käivad. Foto: Gabriela Liivamägi

Tartu kultuuripealinnaks 2024 arutlused käivad. Foto: Gabriela Liivamägi

Nii kuuleme homme, 8. märtsil kell 18 Genialistide klubis, mis saab projekti Tartu 2024 – Euroopa Kultuuripealinnaks kandidatuuriraamatu pealkirjaks. Pealkirjast sõltub palju muudki, seega kindlasti ei tasu oodata, et üritus piirdubki ühe lausega. Pealkirja taga on kontseptsioon ja teesid, mida võiks oodata aastalt 2024 juhul kui üheks Euroopa kultuuripealinnaks valitakse nimetatud aastaks just Tartu ja mitte näiteks Narva. Sest ka 2011. aastal kandideeris Tartu Euroopa kultuuripealinnaks, kuid toona jäädi mäletatavasti tasavägises võitluses alla Tallinnale.

Tartu 2024 – Euroopa Kultuuripealinnaks vastutav projektijuht Erni Kask sõnab, et kindlasti tahavad nad vaadata kaugemale kui Tartu linna piirid ja aasta 2024: „Pikemas perspektiivis vajame me kõik ellujäämisstrateegiat: nii Tartu linn, Lõuna-Eesti regioon, Eesti, Euroopa, kui ka terve planeet. Kunst ja loomingulisus, kultuur kõige laiemas mõistes on selles kontekstis kõige olulisemad märksõnad.”

Kandidatuuriraamatu pealkirja väljakuulutamisele järgneb arutelu. Esimesi tõlgendusi pealkirjale pakuvad otse lavalt OÜ Kino maastikuarhitekt Karin Bachmann, Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro, Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher. Arutelu modereerib Wikimedia Eesti juhatuse liige ja Generaadio saatejuht Märt Põder.

Sündmusel tuleb esitlusele noore Tartu videokunstniku Kiur Kaasiku visuaalteos. Muusika eest hoolitsevad Tartust pärit heliloojad ja interpreedid Thing ja Ülo Kurik. Generaadio toodab sündmusest otseülekannet. Sissepääs üritusele tasuta.

Vaata lähemalt siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Linn, kus võim ei vahetu
Andrus Ansip 1998. aastal Tartus Suudlevate Tudengite purskkaevu ees. Foto: Ove Maidla / Postimees / Scanpix
Andrus Ansip 1998. aastal Tartus Suudlevate Tudengite purskkaevu ees.
10 min

Linn, kus võim ei vahetu

Kui Reformierakond 1997. aasta kevadel Tartus esimest korda võimule tuli, käisin kolmandas klassis. Olen kasvanud üles teadmisega, et Tartu on Reformierakonna kants ja keegi ei saa sinna midagi parata.
Ruumilised mutatsioonid Emajõe Ateenas
Sveta Bogomolova ja Vahram Muradyani teos „Linnamets” Tartu Kaubamaja katusel 2009. aastal. Pilt Maa-ameti kaardirakendusest
6 min

Ruumilised mutatsioonid Emajõe Ateenas

Kümne aasta jooksul on Tartu linnaruumiga palju tegeldud. Samas pole justkui midagi enneolematut valminud. Huvitaval kombel moodustub jooksvatest toimetamistest selge lõpetatud tervik, mis kujunemise ajal kohe ka probleemseks muutus.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Saagu raadio! Ja raadio sai!
Generaadio tegijad Raik Sõster, Mari-Liis Leis ja Kaspar Aug. Foto: Gabriela Liivamägi
Generaadio tegijad Raik Sõster, Mari-Liis Leis ja Kaspar Aug. Pildilt on puudu Umar Zarip.
3 min

Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Saagu raadio! Ja raadio sai!

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas…
Müürileht