Stockholmis 2010. aastal asutatud populaarne fotokunstikeskus Fotografiska avab juunis uksed Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku Punases Majas.

Fotografiska välisrenderdus. Autor: Salto Arhitektid

Tallinna Fotografiska on uueaegne kultuurimaja, kus saavad kokku maailmatasemel fotonäitused, hea toit, muusika ja disain. „Seda raamib avatud, vastutustundlik ja jätkusuutlik mõtteviis,” ütleb idee üks maaletoojatest Maarja Loorents. Loodava keskuse fookuses on soov läbi fotokunsti jutustada lugusid kõigest, mis on elus ilus, valus, üllatuslik ja ebamugav. Tallinna Fotografiska tegevjuht Margit Aasmäe sõnab, et kuna fotograafia on kunstivormina lihtsasti mõistetav ja sellega on kerge suhestuda, soovitakse keskusega kõnetada laiemat publikut. „Kui klassikalised muuseumid kipuvad üheksast viieni tööl käiva inimese jaoks olema kättesaamatud, siis Fotografiska on avatud seitse päeva nädalas hommikul üheksast kuni õhtul kella üheteistkümneni,” ütleb Aasmäe. Fotografiska Tallinna asutajate ringi moodustavad pikaajalise kommunikatsioonivaldkonna kogemusega Maarja Loorents, Avatud Kooli ja kohviku NOP kaasasutaja Margit Aasmäe, investeerimispankur, kunstikoguja ja hobifotograaf Rain Tamm ning jätkusuutliku toidukultuuri eestvedaja Peeter Pihel.

Rohkem kui galerii

Fotografiska asutasid 2010. aastal vennad Jan ja Per Broman, kes soovisid tuua maailmakuulsate fotograafide loomingut Stockholmi. Aastate jooksul on keskuses eksponeeritud näiteks selliste fotokunsti suurnimede teoseid nagu Annie Leibovitz, David LaChapelle, Guy Bourdin, Irving Penn, Andres Serrano, Sebastiao Salgado, Henri Cartier-Bresson ja Sarah Moon. Södermalmis Stadsgårdeni sadama läheduses juugendstiilis tööstushoones paiknevat keskust külastab aastas üle 500 000 inimese, mis teeb sellest Vasa muuseumi järel Stockholmi külastatavuselt teise kunstiasutuse. Peale näituste tegutseb seal pood, muusikaklubi, akadeemia ja restoran, mis valiti muuhulgas 2017. aastal maailma parimaks muuseumirestoraniks. Fotografiska ärimudel on lihtne: kaasata võimalikult palju inimesi, hoida sissepääsutasu väike ning hoolitseda selle eest, et sissetulek tuleb restorani, klubi ja kohviku tegevusest. Fotografiska on hinnatud sõbraliku atmosfääri, hooajalisele köögile suunatud restorani ning zero-waste väärtuspõhimõtete poolest.

Populaarse fotokunstikeskuse laienemist on plaanitud juba mõnda aega. Fotografiska jõuab lähiajal ka New Yorki ja järgmisel aastal Londonisse. Initsiatiiv keskuse Tallinna toomiseks tuli eestlastelt endilt. „Rootslased ei olnud Tallinnat asukohana kaalunud,” ütleb Maarja Loorents. „Seda keskust Stockholmis näinud, otsustasime vendadega ühendust võtta ja neile koostöövõimalust pakkuda,” lisab ta. „Nad vaatavad iga linna puhul, kas seal on sobiva atmosfääriga kohta, kuhu Fotografiska sobiks,” selgitab Margit Aasmäe otsust keskus rajada Telliskivi Loomelinnakusse. Kuna Bromanid vaimustusid Telliskivist ja Punasest Majast kohe, võimaldas see ideega üsna kiiresti edasi liikuda. Fotografiska Tallinna eestvedajad näevad Tallinna Baltikumis võtmekohana ning usuvad, et loodav keskus toob publikut ka Soomest ja Venemaalt.

Fotografiska Tallinn asutajad (vasakult): Peeter Pihel, Margit Aasmäe, Maarja Loorents ja Rain Tamm. Foto: Tiina-Liina Uudam

Paljulubavad plaanid

Fotokunstikeskuse näituseprogramm toob tähelepanu keskmesse nii rahvusvaheliselt tuntud suurnimed, alles noored ja lootustandvad tähed kui ka kohalikud fotokunstnikud. Korraga saab keskuses näha nelja näitust. „Vahetame näituseid iga kolme-nelja kuu tagant, mis tähendab, et aastas toimub umbes 15 näitust,” sõnab Maarja Loorents. Näitustele on pühendatud kaks korrust. Teisel korrusel hakkab nägema fotokunsti suurnimede soolonäituseid ning kolmandal korrusel on kolm väljapanekut. „Peame oluliseks head kombinatsiooni kunstnikest, temaatikast, sisust ja stiilist,” iseloomustab Loorents tulevase keskuse näituseprogrammi. Fotografiska üks keskseid näitusesarju „Fotografiska for Life” võtab käsitleda sotsiaalselt tundlikud teemad, puudutades näituste ja publikuprogrammide formaadis ühiskondlikke valupunkte ning julgustades nende üle arutlema.

Avatavas keskuses hakkavad toimuma kunstnikuvestlused, näitusetuurid, kontserdid ning tulevikus on plaanis luua ka akadeemia. Fotokunsti kõrval on tulevases keskuses oluline koht ka toidukunstil. Fotografiska restoranis on tähtsal kohal soov muuta enda ja teiste mõtlemist toidust ning selle säästlikud kasutusviisid, innustades inimesi tegema teadlikumaid valikuid. „Restorani toidukontseptsiooni eest hakkab vastutama tippkokk Peeter Pihel, keda tuntakse siinmail kirgliku säästliku toiduvalmistamise eestvedajana,” lisab Aasmäe.

Laura Elisabeth Konsand on EKA kuraatoriõppe magistrant.

Artikkel ilmus Telliskivi Loomelinnaku erilehes loomelinnaku 10. sünnipäeva puhul. Hoia sündmustel silma peal siin või Facebookis.