Neljapäeval, 2. märtsil toimub Sveta Baaris tume ja tantsuline kontsertõhtu, kus astuvad lavale Kontravoid ja Kris Baha. Viimase looming istub industriaalmuusika, EBMi, wave’i, postpungi, varajaste 90ndate IDMi ning krautrock’i hoovuste vahel. Kümme aastat Kontravoidi nime all tegutsenud Cameron Findlay on aga oma 2012. aasta debüütalbumi tumedat popsaundi täiustanud aja jooksul nii elektro, EBMi ja gooti mõjutustega. Järgnevas intervjuus annab ta aru nii oma muusika, maski, kanade kui ka võimaliku kantrialbumi kohta.
Märgi EBMi kompassil, mida su B tähistab?
Kas saaksid lühidalt seletada Kontravoidi kontseptsiooni neile, kes on elanud kivi all või pole veel leidnud õiget teed oma tõelise juhi, tühjuse kahvatu printsini?
Tühjuse taga pole tähendust ega kontseptsiooni. Pooled mu laulusõnad on lora või pole üldse loogilised ning mu projekti imago põhineb 10-dollarilisel maskil, mida saab osta Halloweeni poest. Aga muusikal, mis ma teen on energia ja ma tean, et selles on midagi väga tõelist, ma lihtsalt ei oska seda kirjeldada.
Kas sa igatsed vahel olemist lahedas indie beep boop bändis (Crystal Castles) või on need elitistlikud kanad su tagaaias andnud sulle kogu teostuse, mida eluks vajad?
Ei, aga mul on mõned toredad mälestused beep boop skeenest. See ajastu oli mu sissejuhatus tuuritamisse ja „professionaalselt” bändis mängimisse ja mul olid mõned suurepärased kogemused. Kanad on kõik, millest nüüd hoolin.
Sinu mask on teinud aastate jooksul läbi korraliku ilukirurgia teekonna. Kuhu evolutsioon selle järgmisena viib?
Ma hakkan üritama oma nahka maskiga liita ja muuta see mingisuguseks rõveda välimusega cronenbergilikuks lihanäoks. Pean lihtsalt välja mõtlema, kuidas midagi sellist teha.
Kuidas näeb välja koorimise protsess näotu tühjuse jaoks?
Ma panen maski ette. Ma teen kontserdi. Mask läheb väga kuumaks. Mu poorid avanevad ja mu nägu on umbes 45 minuti pärast puhastunud.
Mis on mõjutanud su helikeele kujunemist peale muusika enese? Tead küll… keskkonnad, kogemused, traumad, halvav depressioon… jne jne.
Jah, kõik need asjad ja lisaks rohkelt süütunnet. Mõnikord tunnen, et ei peaks seda projekti tegema, aga tunne seda tehes on suurepärane ja toob mulle palju rõõm. Ma tean, et Kontravoidi nautijad on olemas, seega ei taha neid eales alt vedada. Aga muusikasse läheb palju vastuolulisi emotsioone, mida võib olla raske kirjeldada.
Kas sa arvad, et saaksid rusikavõitluses jagu Andrew Eldritchist?
Ei.
Millega nad sind Berliinis ähvardasid, et sundida sind lõpuks kolima osariiki, mille eest Red Hot Chili Peppers nii selgelt kõiki hoiatas?
Mitte millegagi, ma armastan Berliini, aga armastan ka oma autot ja päikeseloojangusse sõites Peter Gabrieli kuulamist. See oli minu jaoks enne Los Angelesse kolimist saavutamatu.
Meie vaesed inimesed siin Ida-Euroopas oleme väga meelitatud, et meile mängid. Mis uskumatuid tegusid plaanid siin korda saata, üllas härra?
Aitäh kutsumast, ma ilmun oma beep boop tööriistadega kohale ja karjun teie peale läbi maski, muidugi mõista.
Olles gootide Anonüümse liikumise pealik, mis on su järgmine liigutus maailma päästmise suunas? Äkki kantrialbum?
Kantrialbum minult lahendaks ilmselt kõik maailma probleemid, nii et jah, ma teen seda pärast tuuri. Aitäh soovituse eest ja ka nende imeliste küsimuste eest.
Intervjuu ilmus algselt inglise keeles Beats From the Vaulti kodulehel
Üritus Facebookis
