Ümberringi võimalik on jumal

Nõnda kuulutab Tartu Üliõpilasteater, tuues Üliõpilasmajas lavale Aleksandr Vvedenski eshatoloogilise müsteeriumi Aare Pilve tõlkes ja Enor Niinemäe lavastuses. Näidendi tegevus toimub siinilma ja teispoolsuse vahel, Jumalat otsides satutakse jõulupeole, aga kohtutakse ka Veenuse ja Maaga, kõneldakse rahvastega ja seigeldakse võlumetsas.

Nõnda kuulutab Tartu Üliõpilasteater, tuues Üliõpilasmajas lavale Aleksandr Vvedenski eshatoloogilise müsteeriumi Aare Pilve tõlkes ja Enor Niinemäe lavastuses. Näidendi tegevus toimub siinilma ja teispoolsuse vahel, Jumalat otsides satutakse jõulupeole, aga kohtutakse ka Veenuse ja Maaga, kõneldakse rahvastega ja seigeldakse võlumetsas.

Autor Aleksandr Vvedenski (1904-1941) kuulus kahekümnendate ja kolmekümnendate aastate Peterburi kirjanike, muusikute ja kunstnike avangardkunsti ühendusse ObErIu (ОБэРИу – Объединение реального искусства) ja oli oma keeleuuendusliku poeesiaga selle üks väljapaistvamaid luuletajaid. Vvedenski ise on iseloomustanud oma luulet kui puhta mõistuse kriitikat läbi poeetika vahendite, ja tema meetod selleks on keele (semantika), milles meie teadvus opereerib ja maailma mittevastavuse poeetiline paljastamine. Autori loomingu läbivateks peateemadeks on Jumal, aeg ja surm, mis moodustavad koos omamoodi metafüüsilise süsteemi.

Antud teksti puhul on tegemist ühe hukatu (dekapiteeritu) seiklustega teispoolsuse ja siinse ilma vahepeal. Otsides teid Jumala juurde, satub ta jõulupeole, kohtub Veenuse ning Maaga, kõneleb rahvastega ja seikleb võlumetsas, ning saavutab mõistmise alles läbi teise surma kui aeg…
Aga tule ise ja vaata mis juhtub, kui minnakse hirmuta võõraid hukkamisi vaatama, kui neiu lendab ja varblane nokib rõõmutera, kui heliseb masinake, mida nimetatakse telefoniks ja surm surmale on siil, kui maa maksumus on madal ja sisse jookseb surnud härra.

Esietendus toimus 8. mail, järgmised 13. ja 14. kuupäeval ning maikuu jooksul Tartu Üliõpilasmajas (Kalevi 24). Lisainfo ja täpsed mänguajad leiab Facebookist.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Tudengiteatrit põhjast ja lõunast
Helsingi üliõpilasteatri etendus „Kukin” Tudengite Teatripäevadel. Foto: Elise Ader
Helsingi üliõpilasteatri etendus „Kukin” Tudengite Teatripäevadel.
7 min

Tudengiteatrit põhjast ja lõunast

XIV Tudengite Teatripäevadel astusid kohalike truppide seas üles kaks välistruppi Lätist ja Soomest. Müürileht uuris ZONA projectsi juhataja Melanija Dubralt ja lavastaja Sabīne Ozoliņalt ning Helsingi üliõpilasteatri lavastaja Anne Nimellilt, kuidas läheb tudengiteatritel naaberriikides.
90ndad. Pisut loba kirjandusest
Erakkond + sõbrad. Pildil (vasakult): Mehis Heinsaar, Aare Pilv, Jaan Kangilaski, Ann Veismann, Andreas Kalkun, Lauri Sommer, Marko Kompus. Ilmselt mai 1997. Foto: erakogu
Erakkond + sõbrad. Pildil (vasakult): Mehis Heinsaar, Aare Pilv, Jaan Kangilaski, Ann Veismann, Andreas Kalkun, Lauri Sommer, Marko Kompus. Ilmselt mai 1997.
10 min

90ndad. Pisut loba kirjandusest

Aare Pilve tähelepanekuid saab ehk võtta järjena tema kunagisele kirjutisele „Olevikumälestusi üheksakümnendatest”, üheksakümnendad on minevik, aga postmodernistlik fragmentaarium püsib. Mis tundus 90ndail oluline? Kas (ja kuidas) on üheksakümnendad tagasi? Kas Pilvest sai „Tartu Krull”? Kus (kes) on Kivisildnik ja Kender nüüd?
Müürileht