Täna, 19. novembril avatakse Vabamus näitus „Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks”, mis võtab kokku Eesti digiühiskonna kujunemisloo, saavutused ja heidab pilgu tulevikku.
Mängulise väljapaneku ja kõnekate lugude kaudu püüab näitus vastata küsimusele, miks ikkagi sai just Eestist, endisest põllumajandusriigist digitaalne ühiskond. Uuritakse, kuidas on see muutnud nii riigi, eraisiku kui ettevõtja tegevust, millised on tänased uued väljakutsed seoses tehnoloogia arengu ning selle pahupoole – küberturvalisuse ning digikäitumise riskidega ja kuhu viib Eesti riigi uus visioon meie digiühiskonna tuleviku.
Meie digiriigi lugu pole keegi varem nii kompaktselt kokku võtnud. Võib-olla pole selleks ka siiani vajadust olnud. Nüüd aga on kasvanud peale terve põlvkond noori, kelle jaoks on vaja see ajaloo-osa ära kaardistada. Näitusega tahab Vabamu näidata noortele, et sellises riigis nagu Eesti, kus on nii vähe piiranguid ja nii palju võimalusi, võib igaühest saada tuleviku digigeenius. Ja need, kes on Eesti digihüppe ise läbi elanud, saavad näitusel meenutada, milliseid seadmeid on viimase 30 aasta jooksul kasutatud.
e-riigi loost saab Vabamus käegakatsutav ükssarvikute ja tehnohiidude maailm, kus oma koht on ajaloolistel arvutitel, mobiilidel, videomängudel ning oleviku ja tuleviku e-riigi lahendustel. Selleks, et näitusel tutvustavat paremini mõista ja talletada on kogu väljapanek atraktiivne ning helgeid elamusi pakkuv. Vähe teksti, aga palju seda, mida vaadata, kogeda, puudutada, kuulata jne.
Täna kell 17 toimub vastavatud näitusel ekskursioon, kus saab kuulda ja näha lugu väljapanekust ja näituse saamisloost. Kell 18–20 saavad kõik muusika- ja tantsusõbrad osa Psühhodiskost. DJ Ahto Külvet mängib muusikat, mida Shazam ei tunne ja Spotify ei tea. Vabaduse saali täidavad helid enamasti Melodia plaadifirmalt ja peamiselt Ida-Euroopa vinüülplaatidelt.
Näituse kuraator on Henrik Roonemaa ja idee autor Karen Jagodin. Ideelahendus Janno Roos (Ruumilabor) ja Maret Põldre ning Ionel Lehari (Identity). Koomiks Veiko Tammjärv ja Marko Kodres.
Näitus jääb avatuks 2022. aasta 23. oktoobrini.
Facebooki foto: Aron Urb
