Väike PD – Matusebüroo (Legendaarne, 2021)

Kui keegi oleks pärast „Humanat” ja „Toa koristamise laulukest” öelnud, et mõned aastad hiljem näeb ilmavalgust Väikse PD debüütalbum, mille produtseerib DEW8 ja laseb välja Legendaarne Records, siis ma poleks seda uskunud.

Kui keegi oleks pärast „Humanat” ja „Toa koristamise laulukest” öelnud, et mõned aastad hiljem näeb ilmavalgust Väikse PD debüütalbum, mille produtseerib DEW8 ja laseb välja Legendaarne Records, siis ma poleks seda uskunud.

★★★☆☆

„Matusebürool” on valdavalt tegemist sama Väikse Pedega, kes aitas sõpru, innustas tuba koristama või uuris, kus su Glock on. Temaatiliselt seisab tema muusika jätkuvalt ookeanitaguste räpiklišeede parodeerimise ja eluterve sardoonilisuse ristumispunktis, kuid tänu mängulisele produktsioonile ja kõrgema kaliibri külalisartistidele (Genka, Grinks ja Gameboy Tetris) on valmisprodukt keskmise kuulaja jaoks senisest ligipääsetavam. 

Albumilt leiab midagi igale maitsele: Memphise räpist inspireeritud phonk’i („Viiendikud voolivad”), klassikalist boom bap’i („Paju”) ja isegi mõne tantsulisema katsetuse („Maja”). Teeneka töö teeb ära DEW8, kelle minimalistlikud taustad sobivad Väikse PD kuiva vokaalstiiliga nagu valatult. Produtsendi mõju ulatub aga biitidest kaugemale ja kontseptuaalselt on kogu album kohati pigem tema nägu. See poleks tingimata halb, aga iga läbikuulamisega saab aina selgemaks, et luudel pole kuigi palju liha – projektil, mille 35 minutist ligemale poole moodustavad vahejutustused ja külalised, astub Väike PD kui räppar kokkuvõttes üles üsna vähe.

Kas „Matusebüroo” toob Väikse PD fännide hulka inimesi, kes seal juba varem ei olnud? Arvatavasti mitte. Kas „Matusebüroo” tõestab, et noorel Tartu räpparil on salves nii mõnigi loominguline kuul järel? Pigem jah.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Tommyboy & Typicalflow – SKETЧИД (Superbandiit Records, 2020)

Tommyboy & Typicalflow – SKETЧИД (Superbandiit Records, 2020)

Tommyboy ja Typicalflow’ läinud aasta lõpus ilmavalgust näinud EP „SKETЧИД” on oma kakskeelsuses kohalikul räpimaastikul omamoodi nähtus.
Korgiklann – Kadriorgia  (Pudru Kuul, 2018)

Korgiklann – Kadriorgia (Pudru Kuul, 2018)

Käesoleva aasta räpialbumite arvustuste juurde kuulub kohustuslikus korras ebamäärane võrdlus nubluga, kes avas laiale avalikkusele teadaolevalt ainuisikuliselt eesti SoundCloudi räpi väravad. Kuigi Korgiklann tegutseb žanriliselt samal mänguväljakul, on „Kadriorgia” sisult pigem A-Rühma „Laulmata jäänud laulud” kui „Mina ka” või „Öölaps”.
Genka & Dew8 – Oleg (Legendaarne, 2021)

Genka & Dew8 – Oleg (Legendaarne, 2021)

Eesti räpi don Genka ei väsi üllatamast: värske album „Oleg” on korraga nii häbitult vana kool kui ka julgelt ja eksperimentaalselt moodne.
Müürileht