Vilen Künnapu revolutsioon Arhitektuurimuuseumis

Vilen Künnapu on eesti arhitektuuri elav klassik, grand old man, kui lubate. Nn elevandimaja! AHHAA keskus ja Tigutorn! Viru keskus! Kareda vallamaja! No millest me räägime… Suurema osa hoonetest on Künnapu projekteerinud koos Ain Padrikuga, kuid seekord on Indrek Grigori kureeritud näitus tõstnud kilbile just Künnapu rikkaliku ja mitmekülgse loomingu.

Vilen Künnapu on eesti arhitektuuri elav klassik, grand old man, kui lubate. Nn elevandimaja! AHHAA keskus ja Tigutorn! Viru keskus! Kareda vallamaja! No millest me räägime… Suurema osa hoonetest on Künnapu projekteerinud koos Ain Padrikuga, kuid seekord on Indrek Grigori kureeritud näitus tõstnud kilbile just Künnapu rikkaliku ja mitmekülgse loomingu.

Tigutorn ja teaduskeskus AHHAA Tartus, 2007 - 2011. Arhitektid Vilen Künnapu, Ain Padrik. Foto: Arne Maasik

Tigutorn ja teaduskeskus AHHAA Tartus, 2007 – 2011. Arhitektid Vilen Künnapu, Ain Padrik. Foto: Arne Maasik

Näitus „Kunst, arhitektuur, revolutsioon” püüab näidata Künnapu loomingut selle mitmekesisuses ja värvikirevuses, avada selle erinevaid tahke ja perioode, kõrvutada Künnapu varasemaid, arhitektuuriajaloo klassikasse kuuluvaid hooneid arhitekti värskete projektidega.

Poja August Künnapu mõjul nii kümne aasta eest tekkinud huvi maalikunsti vastu peegeldub värvide ja kujunditena ka tema arhitektuuris. Näituse rõhuasetus polegi ainult arhitektuuril, vaid pigem Künnapu vabaloomingul – joonistustel, kollaažidel ja maalidel –, mis aitab arhitektuuris toimunud muutust nähtavaks ja arusaadavaks teha.

Näitusel linastub esmakordselt Jürgen-Kristoffer Korstniku lühifilm „Vaikne revolutsioon”, esitletakse ka Angelika Schneideri kujundatud raamatut, mis kannab näitusega sama pealkirja ning sisaldab muu hulgas Indrek Grigori esseed Künnapu loomingulisest sünkretismist, Sven-Erik Stambergi intervjuud päevakangelasega ning arhitektuurikriitiku Ksenja Litvinenko artiklit Künnapu nn elevandimajast.

Lisainfot leiad siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Õhulosside arhitektid
Hernan Diaz Alonso ettepanek Budapesti vabade kunstide muuseumi uuele hoonele. Autoriõigus: Xefirotarch

Õhulosside arhitektid

Arusaam ruumist on viimastel aastakümnetel plahvatuslikult avardunud – tänu küberruumi tekkele on füüsikareeglid lakanud kehtimast ning arhitektid on asunud tööle, eirates nii gravitatsiooni kui ka esteetilisi kokkuleppeid, rääkimata vajadusest tegutseda mateeria kammitsevas maailmas.
Eesti puitarhitektuuri uus tulemine
Eesti esimene parameetrilist tehnikat kasutades konstrueeritud puitinstallatsioon „Keha ehitus”, mis koosneb ligi 236 erinevast tükist ja 450 erisugusest tapist. Foto: Tõnu Tunnel
Eesti esimene parameetrilist tehnikat kasutades konstrueeritud puitinstallatsioon „Keha ehitus”, mis koosneb ligi 236 erinevast tükist ja 450 erisugusest tapist.

Eesti puitarhitektuuri uus tulemine

Eestis mahasaetud puitmaterjal eksporditakse suures mahus välismaale odavaks tooraineks. Omanäoline Eesti puitarhitektuur võimaldaks luua nii materjalile lisaväärtust ja keskkonnasõbralikumaid elukeskkondi kui ka majandada ökonoomsemalt kohalikku metsa.
Müürileht