Kui paigutada YASMYNi omanimeline album rahvusvahelise popmuusika konteksti, leidub talle paratamatult palju konkurente, Eestis pole aga kunagi varem nii head RnB’d tehtud.
★★★★☆
Seni on mul tekkinud YASMYNi loomingut kuulates väike tõrge. Mulle on alati meeldinud tema muusikaline imago, kuid produktsioonides on jäänud alatasa puudu lummavast glamuurist, sealt on paistnud välja magamistoaproduktsiooni traagelniidid, mida ma kuulajana eriti näha ei taha.
Värskel TIKS rekordsi alt ilmunud kauamängival seda probleemi enam pole. Siin on viimse detailini lihvitud taustad, kuid need pole elutud ega steriilsed, vaid seal on piisavalt võrgutavat huligaansust, mis ei lase sel muutuda liialt parketikõlbulikuks.
RnB puhul muidugi ei saa vaadata mööda ka karakterist ja YASMYNil seda jagub. Ühel hetkel sosistab ta sulnilt kuulajale kõrva, järgmisel mõjub aga hoopis jõulise fuuriana. Tema muusikaline mina pole hetkekski staatiline, vaid pidevas liikumises-muutumises. Heameelt teeb seegi, et YASMYNi omanimelisel albumil pole klassikalises mõttes hittsingleid ega poplugusid, millega plaati laiemale kuulajaskonnale maha müüa. Motiivid ja muusikalised kujundid on kogu plaadi lõikes läbipõimunud, seega pühitseb „YASMYN” ka vähehaaval tähtsust kaotavat albumiformaati.
Paljuski esindab YASMYN seda, mida parim moodne RnB peakski endas peitma. Sa võtad mustrid, mis on hiphopis ja elektroonikas aktuaalsed, aga jätad neisse õhku ja ruumi, mingis mõttes ehk tõstad isegi fookusesse elemente, mis kaoksid muidu tihedasse muusikavoogu ära. Eesti kontekstis märgiline album, kindlasti ka YASMYNi karjääri seni parim materjal. Jääb ainult huviga oodata, mida ta järgmiseks teeb…
