Homme, 4. märtsil EKKMi Kohvikus toimuval Mürgil astub üles Pariisi techno-skeene raskekaallane ning plaadifirma Construct Re-Form vedaja Zadig, kellega rääkisime sündmuse eel puldi taha kippuvatest pidutsejatest ja ulme tähtsusest tema loomingus.

Zadig. Foto: Flavien Prioreau

Olen tähele pannud, et sul on suur huvi ulmekirjanduse- ja filmide vastu, mis leiab näiteks kajastust ka sinu „Kern Space Adventuresi” seerias. Mis tunded valdasid sind seoses NASA hiljutise eksoplaneetide avastusega?

Uute maailmade avastamine on alati huvitav. See võib olla inimkonna jaoks väga paljulubav hetk, aga kõik oleneb sellest, kuidas me siit edasi otsustame minna. Ühest küljest on see aken avastusretkede ja eneseavastamise maailma, teisest küljest teame me kõik, et reaalsus võib olla väga erinev: see, mis inimesi puudutab, pole tihtipeale kõige olulisem, asi on rohkem kaubanduses, rahas ja mõjutamises. Minu kujutelmad on täis galaktikatevahelisi ettevõtteid, kes kõige üle kontrolli saavutamiseks omavahel võitlevad, ilma tegelikult inimkonnale mõtlemata… Mulle tundub, et see pole mitte üldse ulmeline.

Nagu sa juba mainisid, lood sa ka ise sci-fi stsenaariume. Kõik võivad su muusikat kuulates endale ise ette kujutada, millist tegevust sa parasjagu projitseerid, kuid võtame näiteks „Kern Space Adventuresi” kolmanda osa (Kern on Zadigi väljamõeldud tegelane, kes seikleb kosmoses – M.M.). Mis lugu selle taga peitub?

Ma ei ole kirjanik. Ma tahaksin ulmejutte kirjutada, kuid kahjuks pole mul selleks annet ega aega. Pigem mõtlen ma neid lugusid välja oma peas. Minu jaoks on see viis, kuidas taastuda, magama jääda või muusika jaoks inspiratsiooni koguda. „Kerni” kolmandas osas mul konkreetset lugu ei ole. Võib-olla kirjutan ühel päeval tema kohta midagi komplekssemat.

Sa vead oma plaadifirmat Construct Re-Form. Mis põhimõtetel sa sinna artiste valid?

Vahel valin ma enne lood, kui artisti enda, mõnikord küsin neilt EPd. Construct Re-Formi algusaegadel avastasin ma Antigone, Voiski ja Birth of Frequency ja otsustasin neid välja lasta. Teiste artistide puhul teadsin ma nende loomingut varasemast ning palusin neil leibeli jaoks midagi teha. Peamine on ikkagi muusika ja suhtumine.

Esiteks: lugude kvaliteet. Ma pean tundma enda sees midagi väga intensiivset, et seda avaldada. Mulle saadetakse väga palju head muusikat, kuid enamuse ajast ei ole see tunne piisavalt tugev, et asjaga edasi minna. Teiseks: inimsuhted. Mul peab olema inimestega, kellega ma otsustan koos töötada, väga kindel suhe. Mulle meeldib jagada ühist arusaama elust, sarnast eesmärki, seda, kuidas mingeid asju teha. Need asjad on minu jaoks väga olulised ja teistmoodi ma töötada ei saa. Sa võid olla maailma parim produtsent, aga kui ma mingit sidet ei tunne, siis ma muusikat välja ei anna. Mõlemad need asjad on ühenduses ja lahutamatud.

Sa tegeled ilmselt üsna palju ka rariteetsete vinüülide kaevamisega. Mis su põnevamad leiud on?

Enamuse ajast on mul nendes kohtades, kus ma esinen, väga vähe aega ning alati pole võimalust kohalikes plaadipoodides kaevamas käia, nii et ma ostan väga palju plaate netist. Parimad asjad, mis ma eelmisel kuul ostsin, on näiteks sellised:

Ioannis Savvaidis „NSA Trusted Network” (Lower Parts)
Nuel „Unveiled” (Latency)
Roseen „Confession Reversion (Ausgang Records)
Lake Haze „Intergalactic Communicationz” (Crème Organisation)
Perseus Traxx „Creatures From The Edge” (Hardmoon London)
Grandbrothers „Dilation Remixes” (Film)
Jeff Mills „The Kill Zone” (Axis)
Project STS-31 „Spiralgalaxie” (Solar One Music)
dynArec „In Your Hand” (Technorama)

Kuidas Pariisi peoskeene hetkel elab? Oled sa märganud mingeid nihkeid?

Pariisil läheb hästi, skeene on hea, on palju artiste, plaadifirmasid ja pidusid. Väga palju pidusid… võib-olla isegi liiga palju, mis tähendab, et inimesed võivad tüdineda, kui pakkumine lõputu näib. Kui line-up’id iga nädalaga aina suuremaks muutuvad, tundub publikule, et see on tavaline. Olukord on positiivne, aga me peame olema ettevaatlikud.

Räägi oma kõige meeldejäävaimast esinemisest.

Ammu aega tagasi mängisin ma oma kodulinna (Zadig on pärit Rouenist – M.M.) lähedal ühel illegaalsel hardcore’i peol. Seti ajal seisis mu ees üks tüüp, kes oli eeldatavasti väga pilves ning iga kord kui ma selja keerasin, et plaate otsida, hakkas ta mikseri volüümiga mängima. Isegi pärast seda, kui palusin tal viisakalt lõpetada, oli teda võimatu puldist eemal hoida, niisiis lasin tal edasi tegutseda. Mõni tund hiljem küsisin oma sõpradelt, kas nad teavad kedagi, kes võiks mind rongijaama ära viia. Nad tutvustasid mind kahele tüübile, kellest üks oli mu „volüümimees”! Niisiis lahkusin peolt koos nendega, teine tüüp sõitis ja rääkis samal ajal minuga, ilma ette vaatamata. Ütlesin talle, kas ta võiks teed vaadata, kuna ta juhib, ja ta vastas: „Ära muretse, ma tunnen seda teed suurepäraselt.”

Üritus Facebookis.