Kirjandusfestivali Prima Vista projektis „Lugemise vabadus” osales 135 inimest, kellest 91 olid naissoost ja 44 meessoost. Noorimad neist olid 4. klassi õpilased ning vanim 78-aastane vanaema. Jutustati erinevatest pereliikmetest: lastest ja lastelastest, õdedest ja vendadest, emadest ja isadest, vanaisadest ja vanaemadest. Isegi koertest kirjutati – neil olevat parematki teha kui lugeda. Järgnevas loos on kujutatud üht keskmist Eesti peret, kelle lugemisharjumused võtavad kokku „Lugemise vabadusele” laekunud tekstide sisu.

Illustratsioon: Marita Raudsepp

Taas on käes üks tavaline hommik. Isa sirvib hommikusöögilauas kohaliku maakonna ajalehte, eriti pingsalt loeb ta poliitikakülge. Ema valmistab lastele süüa ja ootab lehelugemisel enda järge. Kuna isal läheb täna hommikul uudistega kauem kui harilikult, istub ema arvuti taha ning viskab pilgu peale Postimehe võrguväljaandele.

Lapsed ärkavad. Kõige vanem, gümnaasiumis õppiv tütar, kasutab söögilauas lehe lugemiseks mobiiliäppi. Pere keskmine, põhikoolis käiv poeg, istub isa kõrvale ja piilub üle tolle õla, mida põnevat lehest leida võib. Ta ootab kärsitult, millal tema lemmikküljeni jõutakse, et saaks koomiksit lugeda ning isaga koos ristsõna lahendada. Noorim laps, väike tüdrukutirts, kes käib alles lasteaias, keskendub hommikusöögile.

Päeva vältel tegeleb lugemisega igaüks vastavalt oma vajadustele: koolis loetakse õpikutekste, tööl erialakirjandust. Ema hoiab kontoris olles silma peal ka uudisteportaalidel.

Õhtul, kui lapsed huviringidest koju jõuavad, tunnevad nad hõrku toidulõhnu – ema on täpselt õigeks ajaks õhtusöögi valmistanud. Kuid ema ennast pole kuskil näha, ta ilmselt loeb jälle magamistoas (tema lemmikuks lugemispaigaks on voodi). Ja tõepoolest – eemalt on kuulda vaikset itsitamist. Isa, kellel on pikad tööpäevad, jõuab koju viimasena.

Tavaliselt veedab isa õhtutunnid arvutis istudes või telerit vaadates, kuid täna haarab ta üle mitme kuu kätte raamatu – ikka ajalooteemalise –, viskab diivanile pikali ning jääb süvenenult lugema. Ta on sellistel hetkedel täpselt nagu vanaisa: miski ei suuda teda segada. Toas võib toimuda ükskõik, kui suur möll, tema loeb ikka keskendunult edasi. Ainus erinevus isa ja vanaisa vahel on see, et vanem jääb tihti raamat käes tukkuma, noorem mitte.

Ema ahhetab aga jälle magamistoas – tal on käsil järjekordne kriminaalromaan. Öökapil ootavad juba uued ulme- ja armastusromaanid ning raamatukogus on ta pannud end järjekorda värskeimale Minu-sarja teosele. Ta teeb aeg-ajalt lugemisse pause, et vaadata, kas poeg ikka lahendab koduseid ülesandeid, mitte ei istu arvutis, et mängida pere pesamunaga ja et võtta köögist raamatu kõrvale tass teed.

Vanim tütar on võtnud emast eeskuju ja loeb samuti oma toas voodis raamatut. Tüdrukule meeldivad raamatud väga – vanemad kutsuvad teda naljatledes raamatuneelajaks. Ta loeb muidugi kohustuslikku kirjandust (isegi siis, kui see igav tundub), aga leiab aega ka enda valitud teoste jaoks. Nad käivad emaga tihti koos raamatukogus ja soovitavad üksteisele põnevat lugemist. Tütrele meeldivad enim noorsooromaanid, kuigi mõnikord ropendatakse neis tema arvates liiga palju. Viimasel ajal on ta rohkem hakanud lugema tõlkekirjandust ning vahelduse mõttes ja keeleoskuse arendamiseks ka ingliskeelseid romaane. Ta ootab pingsalt suve, sest siis saab vanavanemate juures maal võrkkiiges lesida ning oma lemmikraamatuid lugeda.

Poeg lehitseb ajaviiteks Imelist Teadust, mis on perel koju tellitud ning mida sirvivad kordamööda kõik pereliikmed. See ajakiri on ka enam-vähem ainus teos, mis poisile huvi pakub. Raamatud talle ei meeldi, ta loeb ainult kohustuslikku kirjandust, kuid sellega on probleeme. Tihtipeale jääb raamat pooleli ja poiss otsib lugemiskontrolli jaoks internetist vastava sisukokkuvõtte. Talle sobivad ainult sellised jutud, kus kambad omavahel võitlevad. Näiteks „Pál-tänava poisid” on poja lemmikteos, selle luges ta kiiresti läbi. Hetkel on tal käsil „Kuristik rukkis”, mis ei tundu ka kõige vastumeelsem olevat – pool on juba loetud.

Kõige noorem laps veerib alles sõnu kokku, tema eelistab pilte vaadata ja kuulata, kuidas vanemad unejuttu loevad. Kui ühte raamatut mitu korda ette lugeda, siis jääb sündmustik talle meelde ning juhul, kui vanematel pole võimalust talle lugeda, võtab ta raamatu, lehitseb seda ja jutustab ise endale lugu peast.

Kõige meelsamini loetakse enne magamaminekut. Kui ema päeva vältel raamatut kätte võtta ei jõua, siis voodis proovib ta alati kas või paar rida lugeda. Tänane päev oli rahulikum ja tal õnnestus pikemalt raamatu seltsis aega veeta, nüüd võtab ta voodis ette ajakirja. Valida on mitme vahel: Naised, Pere ja Kodu, Tervis Pluss, Käsitöö, Eesti Naine, Jamie Oliver.

Nädalavahetusel sõidab pere vanavanemate juurde, kus peeaegu kõiki maja seinu katavad raamaturiiulid. Erinevalt noortest tellivad nad jätkuvalt mitmeid ajalehti koju, loevad need tähelepanelikult kaanest kaaneni läbi ja arutavad uudiseid terve ülejäänud päeva. Lehtedel on veel ka teine otstarve: neid saab ahjus tulehakatuseks kasutada.

Vanaema on suurema osa kohalikust raamatukogust laenutatavatest teostest läbi lugenud. Iga päev veedab ta raamatuid lugedes tunde: istub hommikul laua taha, teetass kõrval, ning jääb tardunult lugema. Lastelastele on tal ikka uut ja põnevat lugemist soovitada, igaühele oma maitse järgi: vanemale tüdrukule tundeküllasemaid tekste, poisile seiklus- ja põnevusjutte, kõige nooremale „Sipsik”, „Naksitrallid” ja „Vanad head muinasjutud”.

Vanaisa jutustab lastele alati mõne seikluse oma noorusajast. Sinna juurde näitab ta raamatuid, kust saab põnevate sündmuste kohta lisa lugeda. Tänu nendele juttudele on pojapojas hakanud arenema huvi ajaloo vastu: ta kuulab vanaisa lugusid hoolega ja küsib tihti küsimusi. Viimasel ajal keskendubki vanaisa rohkem jutustamisele, sest tema silmad pole enam nii teravad kui varem ja lugemine muutub üha raskemaks. Ajalehe sirvimine läheb lihtsamalt kui paksu raamatu lugemine, kuna seal on tekstid lühemad ja pildid pakuvad vaheldust. Lapsed plaanivad aga vanaisale sünnipäevaks kinkida audioraamatuid, mida ta saaks kuulata – nii ei väsi silmad ära.

Pere arvab, et nende lugemisharjumused on Eesti keskmised. Naispere armastab lugeda igal vabal hetkel, meespere leiab, et vahel on vaja ka muud tarvilikku teha. Vanemad teavad, mida nad enim naudivad; noored otsivad veel endile „seda õiget”. Vanavanemad aga püüavad raamatusoovituste ja põnevate juttudega suunata lapselapsi lugemise juurde. Lõpuks leiavad kõik endale sobiliku lugemise, selles pole kahtlustki.

Kogumiku „Lugemise vabadus” esitlus toimub täna, 7. mail kell 13.00 TÜ raamatukogu kohvikus Gaudeamus. Esitlusel loevad kogumiku tekste Tartu noored kirjanikud.

Tutvu kogu festivali Prima Vista programmiga siin.