ERMis avatakse näitus elust ja ise tegemisest 1990ndatel

Sellest neljapäevast, 4. oktoobrist on Eesti Rahva Muuseumis avatud uus muuseumide ühisnäitus „Ise tehtud Eesti“, mis jutustab inimeste argielust pöördelistel 1990ndatel aastatel. Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.


Sellest neljapäevast, 4. oktoobrist on Eesti Rahva Muuseumis avatud uus muuseumide ühisnäitus „Ise tehtud Eesti“, mis jutustab inimeste argielust pöördelistel 1990ndatel aastatel. Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

Näitus „Ise tehtud Eesti“. Foto: ERM

„1990ndad aastad olid Eestis murranguline aeg, mis ei jätnud puutumata ühtegi inimest. Poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalreformide foonil toimus kohanemine ja innukas ise tegemine argielus. Selle aja ja mentaliteedi olemegi muuseumide edukas koostöös näituseks pununud,“ ütles ERMi direktor Alar Karis.

Kõikemuutev poliitiline torm tabas Eestit läinud sajandil kolm korda, viimati 1980ndate lõpus. Tekkis taas isetegemise võimalus ja igaüks pidi valima, kas tahab ehitada riiki, äri või isiklikku karjääri, taasleiutada avalikke hiigelsüsteeme hariduse, meditsiini või korrakaitse vallas. Valida oli tegutsemise ja passiivse ootamise vahel, aga kõik me valisime kohanemise.

Ühtäkki selgus, et eestlastel on huvid ja seda nii uudishimu kui ka saamahimu mõttes. Huvide põrkumine toimus absoluutselt kõigil rinnetel. Lahingut lõid uus ja vana meelsus, saamine ja ilmajäämine riigivara ümberjaotamisel, puuraha ja pärisraha, välismaised ideoloogiad ja põline talupojatarkus, uued sõbrad ja vanad vaenlased, võim ja vaim, grupihuvi ja ühiskasu, võitjad ja kaotajad, kuritegelik allilm ja seaduskuulekas enamus, vabad kunstid ja šokeeritud publik. Ja kahtlemata põlvkonnad. Lisaks koputas välisuksele pöördeline digiajastu.

Kõige selle keskel aga ei kadunud kuskile inimeste eraelu ja argipäev, igapäevaste kiirete muutuste ja uute elunormidega kohanemise vajadus. Tagasivaates uue pika stabiilsusaja keskelt on seda kõike uhke meenutada, aga kes neid võitlusi oma ellu tagasi tahaks?

Näitus on loodud Eesti Rahva Muuseumi koostöös Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Maanteemuuseumiga Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks. Kujundajateks on Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

Vaata lisainfot näituse kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Juhtkiri: „Aga miks 90ndad?”
Helen Tammemäe. Foto: Märt Miljan
Helen Tammemäe.
4 min

Juhtkiri: „Aga miks 90ndad?”

…kõlab ikka imestusega vanemate sõprade, tuttavate suust. „See oli ju kohutav aeg,” ei suuda nad mõista noorema generatsiooni vaimustust sellest ajastust.
90ndad. Pisut loba kirjandusest
Erakkond + sõbrad. Pildil (vasakult): Mehis Heinsaar, Aare Pilv, Jaan Kangilaski, Ann Veismann, Andreas Kalkun, Lauri Sommer, Marko Kompus. Ilmselt mai 1997. Foto: erakogu
Erakkond + sõbrad. Pildil (vasakult): Mehis Heinsaar, Aare Pilv, Jaan Kangilaski, Ann Veismann, Andreas Kalkun, Lauri Sommer, Marko Kompus. Ilmselt mai 1997.
10 min

90ndad. Pisut loba kirjandusest

Aare Pilve tähelepanekuid saab ehk võtta järjena tema kunagisele kirjutisele „Olevikumälestusi üheksakümnendatest”, üheksakümnendad on minevik, aga postmodernistlik fragmentaarium püsib. Mis tundus 90ndail oluline? Kas (ja kuidas) on üheksakümnendad tagasi? Kas Pilvest sai „Tartu Krull”? Kus (kes) on Kivisildnik ja Kender nüüd?
Noorteajakirjanduse kullafond
Kõik väljalõiked: Xpress ja Meie Meel 1997–1998
14 min

Noorteajakirjanduse kullafond

Kui kultuslik noorteajakiri Noorus 90ndate lõpus hingusele läks, jäid alles kaks raskekaallast Meie Meel ja Xpress, millesse – olgugi et nüüdseks on mõlemad samuti lõpetanud – on salvestatud tuhandete lehekülgede kaupa kultuurilugu. Käisime arhiivides aastakäike 1997–1998 sirvimas ja veendusime, et põhiteemadeks olid tol ajal narkootikumid,…
Müürileht