Nagu ka muidu, on seda lühialbumit keeruline žanriliselt ühte kasti panna, kuid on ilmne, et selle reliisiga tahab Luurel Varas tabada tantsupõrandat.
★★★☆☆

Luurel Varas õnnistab meid tänavu juba kolmanda plaadiga. Aasta algul pani ta välja EP „Crank” ja suvel väljastas ta oma kaheksanda(!) albumi „Putukas”. Nagu alati, pakub Varas iga reliisiga midagi uut: „Crank” oli dünaamiline ja atmosfääriline plaat, mis ühendas mitmed tantsumuusika vormid dub’ist trap’ini üheks raskesti määratletavaks, kuid paeluvaks sulamiks; „Putukas” oli see-eest lo-fi house’i ja dub techno vahel asuv kirju udukogu.
„Prom Song” pakub samuti midagi uut. Nagu ka muidu, on seda lühialbumit keeruline žanriliselt ühte kasti panna, kuid on ilmne, et selle reliisiga tahab Luurel Varas tabada tantsupõrandat. Tegu on väga otsekohese projektiga – träkid pöörlevad lihtsate rütmiliste käikude ümber, kiikudes tasapisi pinge ja lahenduse vahel; tantsumuusika oma kvintessentsis. Kuid kahjuks on selles lihtsuses vähe, mis tähelepanu hoida suudaks. Tantsumuusika on taandatud oma algkujule, mille käigus on läinud kaduma päris palju isepära ja elu, mis Luurel Varga muusika muidu köitvaks muudavad. Tagaplaanile jäänud atmosfäärilised ja meloodilised elemendid on tihtipeale ta loomingus kandvas rollis, mille puudumisel tunduvad lood üsna üheplaanilised ja pisut sihitud. Haripunktid ei erine märkimisväärselt neile eelnevast ja järgnevast, sestap kujunevad lugudest pikad jadad, mis ei jõua väga rahuldava lahenduseni.
Plaadi enim põlvi nõksutavaks looks on „Mana Host”, mida kuulates jääb siiski tunne, nagu tahaks midagi veel. Nimilugu „Prom Song” on tech house oma kõige elementaarsemal kujul – 7-minutilise vältuse jooksul püsib keskne luup praktiliselt muutumatuna ja see jääb väga selgelt kõrva. „Fake LV” lisab plaadile pisut Baltimore club’i särtsu, kuid on oma käsitluses siiski liialt pealiskaudne, et kestvam mulje jätta. „Sweet Sleep” on ilmselt parim lugu plaadil, kuna on kõige vähem monotoonsuses kinni, kuid kannatab teiste lugude kombel siiski sarnaste probleemide all.
Luurel Varga noos jäi seekord pigem kasinaks. Lugudest on järele jäänud skeletid, mis tunduvad omaette paljad ja kuivad. Ehk on Luurel Varas ise endale karuteene teinud, et oma lati nii kõrgele on seadnud?



